Kaheksa fakti Talibani kohta

Talibani võitlejad, kes mullu kevadel otsustasid relvad maha panna. Foto: Noorullah Shirzada/AFP/Scanpix

Postimees kirjutas eile Eesti filmirežissöör Vahur Laiapeast, kelle islamiliikumine Taliban aprillis Afganistanis pantvangi võttis ja kaks kuud väldanud vangistuse järel juunis vabastas. Postimees avaldab kaheksa fakti, mis aitavad paremini mõista Talibani olemust.

1) Liikumise rajas 1994. aastal mulla Omar. Nimi Taliban tuleneb araabiakeelse sõna mitmuse puštupärasest moonutusest ja tähendab «õpilased». Teoloogi haridusega mulla Omar, kes võitles Nõukogude-Afganistani sõjas aastatel 1979-1989 Nõukogude vägede vastu, on tugevalt müstifitseeritud isik, kelle tõeline elulugu on mattunud legendide ja teabepuuduse hämarusse. Legendi järgi kannustas Omari koos oma 50 puštust madrasaõpilasega Talibani looma unes nähtud naine.

2) Enamik Talibani liikmeid on puštud, kes moodustavad umbes 40 protsenti Afganistani ja 15 protsenti Pakistani rahvaarvust. Jagunevad 350–400 suguharusse ja klanni.

3) Religioossesse rahvuslusse kanduv islamistide ühendus peab oma peamiseks ülesandeks võõrvägede riigist väljatõrjumist. Propageerivad seadustikku, mis põhineb šariaadil, kuid ka puštude rahvuslikel tavadel. 1996. aasta septembris Afganistani pealinna Kabuli vallutanud ja 1998. aastaks 90 protsenti riigi territooriumist kontrollinud rühmituse ajal kuulutati Afganistanis muu hulgas kurjategijateks ka habemeajajad, keelatud olid kaunid kunstid ning naistele ei tohtinud anda haridust ega autojuhiluba.

4) 2001. aastal hävitas Taliban Bamiyani 1500 aasta vanused hiiglaskikud Buddha kujud. Rahvusvaheline üldsus nägi telepildi vahendusel, kuidas Taliban ebajumalakujudeks tituleeritud maailmapärandit dünamiidiga õhku lasi.

5) Talibani kaitse all oleva terrorivõrgustiku Al-Qaeda suunatud 2001. aasta septembrirünnakute järel alustasid Ameerika Ühendriigid Afganistanis sõjalist operatsiooni. NATO käivitas Ühendriikide palvel alusleppe artikli viis. Tegu on ainsa korraga, kui seda on tehtud. Kuigi seda otseselt artikkel viie alla ei paigutata, suundus NATO 9/11 rünnaku tagajärjel koos ameeriklastega Afganistani. 2001. aasta oktoobris-novembris tõrjusid USA ja NATO väed Talibani võimult. Talibani võitlejad põgenesid Pakistani piiri poole, kust Taliban oli algselt tulnud.

6) USA sissetung Iraaki 2003. aastal võimaldas Talibanil alustada Afganistani-Pakistani piirialadelt aktiivset võitlust NATO vägede vastu Afganistanis. Eesti liitus Afganistani operatsiooniga 2003. aastal. Liitlasväed jõudsid põhjalikuma vastulöögini alles 2005. aastal, tekitades kahju Talibanile mägialadel. Alates 2006. aastast hakkasid NATO rahvusvahelised julgeolekuabijõud (ISAF) üle võtma USA operatsiooni Kestev Vabadus Lõuna-Afganistanis. Selles osalesid ka Eesti kaitseväelased.

7) 2009. aastal teatas USA vastne president Barack Obama 30 000 lisasõduri saatmisest Afganistani, samal ajal algasid ka rahupüüdlused. Afganistani president Hamid Karzai valitsus üritas läbi rääkida Talibani mõõdukama tiivaga. 2011. aasta mai alguses tapsid USA eriväelased Pakistanis Al-Qaeda liidri Osama bin Ladeni. 2014. aastal kuulutati sõjaline missioon Afganistanis lõppenuks, kuid NATO alustas seal 2015. aastal tänaseni vältavat missiooni «Resolute Support», mille eesmärgiks on Afganistani politsei- ja sõjajõudude väljaõpe ning nõustamine. Eesti on panustanud sellesse oma demineerijatega.

8) 2015. aasta juulis kinnitas Taliban oma vaimse juhi mulla Omari surma, mida hoiti avalikkuse eest salajas mitu aastat. Teadaolevalt suri mulla Omar 2013. aastal Karachi haiglas Pakistanis. Liikumise uueks juhiks sai Akhtar Mansour, kelle ametissemääramisele järgnes eri mõjurühmade verine arveteklaarimine ning kes suri mullu mais Pakistanis USA õhulöögi tagajärjel. Mansouri järel sai Talibani uueks juhiks Haibatullah Akhundzada. Sarnaselt oma eelkäijatele on ka Akhundzada pärit Afganistani lõunaosast Kandahari provintsist.