KOHALIK VAADE: Kuidas slovakid oma ajaloo ümber pöörasid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

President Kovac aastal 1998. Pärast oma surma on ta uuesti päevakorras.

FOTO: Reuters/ScanPix

Slovakkia vabanes ühest oma suurimast maineplekist ehk endise peaministri Vladimir Meciari armuandmistest. Muutuseks oli vaja kolme elementi: üks surnud president, üks hea film ning üüratu avalik surve.

«Riike kannavad edasi ideed, millest nad on sündinud,» on öelnud Tomáš Garrigue Masaryk, kellest sai 1918. aastal esimene Tšehhoslovakkia president. Tänapäeval tsiteeritakse neid sõnu tihti, kui on vaja seletada kõrget korruptsioonitaset või otsida seletusi riigi loiule kodanikuühiskonnale. Milline on too Slovakkia minevikust pärit märkimisväärne läbikukkumine, mis tänini negatiivset mõju avaldab?

Tavaliselt jäävad vastusevariandid kahe seisukoha vahele: viidatakse kommunismiaja totalitaarse võimu pärandile või väidetakse, et 1989. aasta sametrevolutsioon oli liiga leebe. Kuid peale selle on iseseisva Slovakkia algusest pärit üks väga selge võimu ärakasutamise ja ebaõigluse juhtum. Asi puudutab Slovakkia esimest peaministrit Vladimir Meciari, kes andis amnestia oma salateenistuse juhile ja inimestele, kes olid seotud tolleaegse presidendi Michal Kovaci poja röövimisega.

Tagasi üles