Siemens kaalub Jaapani kriisi valguses ja osalt ka firmasiseste vastuolude tõttu loobumist oma tuumaambitsioonidest ja üritab taganeda koostöölepingust Vene riigifirmaga Rosatom.
Siemens otsib väljapääsu Vene tuumatehingust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähedalseisvate allikate sõnutsi otsib Siemens parasjagu väljapääsu kaks aastat tagasi sõlmitud lepingust, mis puudutab tuumaelektrijaama rajamist Venemaale.
Siemensi samm rõhutab, et Fukushima katastroof on tuumaenergia loodetud renessansi küsimärgi alla seadnud ning sunnib ettevõtteid oma ärimudeleid ümber korraldama.
Ametlikku otsust ei olevat veel tehtud, kuid üks kõrge juhtivtöötaja ütles Financial Timesile, et peamine küsimus on praegu lihtsalt see, kuidas päästa lepingust taganemise käigus Venemaa ja Siemensi tegevjuhi Peter Löscheri au.
Rosatomiga loodud ühisettevõttest taganemine oleks hoop Löscherile, kes nuputas varasemalt välja strateegia taganemiseks pikaajalisest ühisettevõttest pantslaste Arevaga – venelaste kasuks.
Kui Löscher 2009. aasta märtsis Rosatomiga vastastikuse mõistmise memorandumile alla kirjutas, heitis ta väljakutse rivaalidele nagu Areva, General Electric ja Westinghouse, lubades tõusta «tuumaenergia turuliidriks».
Ta lootis tol ajal, et firmale avaneb võimalus lõigata kasu eelolevaks kaheks aastakümneks prognoositud globaalnõudlusest: 400 tuumaelektrijaama koguväärtusega 1000 miljardit eurot.
Kuid juba enne Jaapani kriisi olid mitmed firma nõukogu liikmed hakanud eraviisiliselt venelastega kavandatud ühisettevõtte suhtes kahtlusi väljendama.
«Fukushima annab hea ettekäände taganemiseks, aga põhjus on muus,» ütles juhtivtöötaja.
Samal ajal ei soovi konglomeraat ohustada oma äri Venemaal, kus teenis mullu müügilt 1,2 miljardit eurot ja sai hiiglaslikke tellimusi – näiteks elektrijaama ehitamiseks Sotši taliolümpia tarvis.
«Meil tuleb siin õige tasakaal leida. Kui me Putinile ninanipsu teeme, siis ta meilt tulevikus enam kompusid ei osta,» ütles ülalmainitud allikas.
Rosatomi-diil ei ole kahe aastaga eriti edasi liikunud, kuna sakslastel käib Arevaga lepingust taganemise tingimuste üle kõva kohtulahing.
Saksa grupil ei lubata jätkata läbirääkimisi venelastega enne, kui Šveitsi vahekohus on otsustanud, kas Siemens või Areva on ühisettevõtte lepingut rikkunud.
Siemens ja Rosatom keeldusid kommentaaridest.
Vene tehingut võib veelgi komplitseerida Areva koostöölepingus sisalduv klausel, mis keelab Siemensil kaheksaks aastaks Arevaga tuumavaldkonnas konkureerimise. Euroopa Komisjon pole veel otsustanud, kas nimetatud klausel on seaduslik.
Samal ajal on Saksa prokuratuur teostanud haarangu Areva kontoritesse Baieri liidumaal.
Ülekuulamisele on kutsutud viis endist ja praegust Areva töötajat ning kolm firma poolt palgatud konsultanti. Nürnbergi prokuröri Antje Gabriels-Gorsolke sõnutsi kahtlustatakse ülalmainitud isikuid usalduse kuritarvitamises ja korruptsioonis.
Uurijad väidavad, et kahtlusalused on toimetanud aastail 2002-2005 väljaspool Saksamaad asuvatesse mustadesse kassadesse üle kümne miljoni euro firma raha.
Prokurörid ütlevad, et kassade sisu kasutati altkäemaksude andmiseks, et võita lepinguid.
Areva kinnitas, et teeb süüdistajatega koostööd. Firma rõhutas, et uurimine ei ole suunatud Areva vastu ning et väidetavad süüteod võisid olla ettevõttele endale kahjulikud.
Copyright The Financial Times Limited 2011.