Saudi Araabia nõuab Katarilt Al-Jazeera sulgemist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Al-Jazeera telejaam Katari pealinnas Dohas.
Al-Jazeera telejaam Katari pealinnas Dohas. Foto: Malak Harb/AP/Scanpix

Saudi Araabia ja teised araabia riigid, kes on Dohaga sidemed katkestanud, nõuavad Katarilt meediakanali Al-Jazeera sulgemist. Lisaks tahetakse, et riik lõpetaks diplomaatilised suhted Iraaniga and sulgeks riigis asuva Türgi õhubaasi, teatas eile AP.

Maailma üks suurimaid meediakanaleid Al-Jazeera on pikka aega olnud üheks tüliallikaks Katari ja selle naabrite vahel, kes süüdistavad seda kallutatuses ja regioonis pingete külvamises.

Nõudmiste nimekirja avaldas Kuveit, kes on võtnud tüliküsimuses vahendaja rolli. Vastavalt dokumendile on Kataril aega 10 päeva, et nõudmised täita. Muu hulgas nõutakse väikeselt Pärsia lahe riigilt ka kompensatsiooni maksmist.

Viimaste arengutega seoses on hakanud lagunema ka USA toetus Saudi Araabiale. «Mida aeg edasi, seda enam küsitavad on Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide astutud sammud,» ütles teisipäeval USA välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert.

Täna teatas Türgi kaitseminister, et ei kavatse sõjaväebaasi Kataris sulgeda.

Türgi kaitseminister Fikri Işıki sõnul on baasi eesmärk Katari sõdureid välja õpetada ja  riigi julgeolekut tugevdada. Türgi kohalolek ei tohiks kedagi häirida, ütles ta ajalehele Milliyet.

Saudi Araabia, Egiptus, Bahrein ja Araabia Ühendemiraadid (AÜE) teatasid 5. juunil diplomaatiliste suhete ning õhu-, mere- ja maismaaühenduse katkestamisest Katariga. Ar-Riyad ja selle liitlased süüdistavad Dohat terrorismi toetamises ja Iraani huvide teenimises.

Türgi on asunud aga konfliktis Katari toetama ja võtnud parlamendis vastu seaduse, mis lubab sõdureid Katari baasi saata. Eile jõudis Dohasse 23 Türgi sõdurit.

Pärsia lahe riigid eesotsas Saudi Araabiaga läksid Katariga tülli 2014. aastal, kui Doha asus toetama Egiptuse tollast presidenti Mohammed Morsit, kes on Moslemivennaskonna liige. Saudi Araabia, AÜE ja Bahrein kutsusid 2014. aastal oma suursaadikud Katarist tagasi. Kaheksa kuud hiljem nad naasid pärast seda, kui Katar saatis mõned Moslemivennaskonna liikmed riigist välja ja asus teisi vaigistama.

Sestpeale on Katar korduvalt ja jõuliselt eitanud, et rahastab äärmusrühmitusi. Samas on riik oluline Hamasi kontrollitud Gaza sektori rahastaja ning 2012. aastast elab riigis eksiilis olev Hamasi tippametnik Khaled Meshaal. Lääne ametnikud on süüdistanud Katari sunniitlike äärmusrühmituste rahastamise lubamises ja isegi innustamises. Rühmituste seas on väidetavalt ka Al-Qaeda Süüria-haru, mida tunti kunagi Al-Nusra Rinde nime all.

Katar hoiab suhteid ka Iraaniga, sest riigid jagavad merel suurt gaasimaardlat.

Diplomaatiline kriis puhkes pärast USA presidendi Donald Trumpi hiljutist visiiti Saudi Araabiasse, kus toimus araabia riikide liidrite tippkohtumine. Pärast istungit on pinged regioonis tõusnud.

Tegemist on regiooni suurima diplomaatilise kriisiga pärast 1991. aastal toimunud Lahesõda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles