/nginx/o/2017/06/23/6811125t1h6b10.jpg)
Tänasel Euroopa Ülemkogu kohtumise üks võtmeküsimusi jätkuvalt aset leidva ebaregulaarse rände ohjamine Euroopasse.
ELi kvoodisüsteemi ohustab pagulasepõud (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse president Emmanuel Macroni sõnul saavutasid Euroopa Liidu liidrid täna Brüsselis välispiiride tugevdamise osas kokkuppe ja nõustusid ka toetuse suurendamisega Liibüa piirivalvele.
Kuidas on aga liikmesriigid praeguseks täitnud kohustust vastu võtta kvoodipõgenikke?
Septembris lõppev ELi põgenike ümberjagamisprogramm, mis pidi kahe aasta jooksul ära jagama 160 000 inimest, on praeguseks liidu siseselt ümber paigutanud vaid alla 2000 migrandi, vahendab EUObserver.
Praegu pole küsimus vaid riikide soovimatuses sisserännanuid vastu võtta, aga ka selles, et ümberjagamiseks sobivaid põgenikke on Kreekasse ja Itaaliasse jäänud nii vähe, et kvoodinõuet pole enam ka suure tahtmise korral täita võimalik.
ELi andmetel ootab hetkel Kreekas mõnda teise ELi riiki saatmist 4000 inimest, Itaalias 1388.
Seetõttu on ka Euroopa Komisjon liikmesriikide kvoodinõuet juba märkimisväärselt vähendanud. Esialgesest eesmärgist 160 000 sai 98 000 ning nüüd selle aasta alguses 33 000.
Kuigi tegelikkuses on Kreeka saartel ja Itaalias põgenikelaagrid rahvast täis, on seas ELi ümberjagamisprogammi jaoks sobivaid kandidaate vähe, sest selle tingimus on, et asüülitaotleja peab olema pärit riigist, kus üle 75 protsendi esitatud asüülitaotluste koguarvust on saaanud positiivse otsuse.
Taolist nimekirja uuendatakse iga kvartal ehk neli korda aastas. Hetkel kvalifitseeruvad selle alusel vaid kuus riiki: Süüria, Jeemen, Guatemala, Grenada, Eritrea, Bahrein.
Seega ei ole eelistatud riikide hulgas Iraaki ja Afganistani, kust on aga ISISe või Talibani äärmusrühmituste eest põgenejaid on palju.
Teiseks ümberpaigutamise tingimuseks on, et põgenikud peavad olema saabunud Kreekasse või Itaaliasse pärast 2015. aasta 24. märtsi.
EUObserveriga rääkinud ELi ametnik tunnistas, et reeglid on karmid, aga lisas, et need on tingimused, milles liikmesriigid kvoodisüsteemi otsust tehes kokkuleppele said.