/nginx/o/2008/10/17/84331t1h418d.jpg)
Hispaania kohtunik Baltazar Garzón andis eile käsu alustada kriminaaluurimist Francisco Franco Bahamonde diktatuuri ajal hukkunud tuhandete inimeste surma asjaolude selgitamiseks.
Hispaanias uuritakse Franco-aegseid massimõrvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogenud sõjakuritegude uurija Garzón andis käsu kaevata lahti poliitmõrvade ohvriks langenud inimeste massihaudasid, et leida kinnitust Franco-aegsetele süstemaatilistele inimsusevastastele kuritegudele, kirjutas guardian.co.uk.
Generalissimuse sõjalisel võimu ja kuulekuse printsiipidel põhinenud valitsusaastate jooksul hukkus hinnanguliselt üle 100 000 inimese.
Garzóni kinnitusel kannavad Franco ja tema sõjaväelastest koosnenud võimuklikk vastutust «massimõrvade, piinamiste ja poliitilise opositsiooniliikmete vahistamiste» eest.
Garzoni hinnangul kadus 15 aasta jooksul pärast kodusõja puhkemist 1930ndatel aastatel 114 000 inimest, kelle sõjaväekohtud, karistussalgad ja välitribunalid süüdi mõistsid ja seejärel hukkasid.
Hispaania kodusõja-aegne kangelane Franco kindlustas Falangele (FE) ehk Hispaania Natsionaalsündikalistliku Pealetungi Komiteede Traditsionalistlikule Falangile ainupartei staatuse.
Juba 1936. aasta detsembris andis Franco välja määruse, mis allutas kõik vabatahtlike väed sõjaväe jurisdiktsioonile, mis tähendas seda, et võitlejad polnud kaitstud enam tsiviilseadusega. Poliitiliste organisatsioonide katse kasutada oma võitlejaid sõltumatult sõjaväe peakorteri otsustest võrdsustati riigivastase kuriteoga.
Hispaanias ei soovita 1975. aastani riigiohje enda käes hoidnud Franco valitsusaega meenutada ja sealsed parteid on andnud niinimetatud vaikimisvande, mistõttu katab seda perioodi saladusloor. Viimase kaheksa aasta jooksul on vabatahtlikud teinud aga suuri jõupingutusi, et totalitarismi kuritegude ohvrid maetaks massihaudadest ümber perekonnakalmistutele.
Garzón andiski käsu kaevata lahti 19 sellist massihauda, millest ühte on väidetavalt maetud ka fašistide poolt kodusõja ajal tapetud luuletaja Federico Garcia Lorca säilmed, vahendas telegraph.co.uk.
Siiski on kohtu tegevus inimsusevastase kuritegude karistamisel pigem formaalne, sest Franco ja tema sõjaväeline juhtkond on surnud. Kohtunik andis sellegipoolest siseministeeriumile käsu koostada nimekiri nendest FE liikmetest, kes valitsesid riiki kuni 1951. aastani ja leida kinnitus, et nad on tõepoolest surnud.
Kriitikud väidavad, et Franco režiimi kuriteod aegusid juba 1977. aasta amnestiaga, kuid Garzón andis sellele vaatamata käsu uurida kuritegusid, mis pandi toime kuni 1952. aastani.
Hispaania meedia teatel kaebab peaprokuratuur kohtuniku otsuse uurimise algatamise osas ilmselt edasi. Nende kinnitusel ei kehtinud kodusõja-aegses Hispaanias rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigused, sest riik polnud allkirjastanud vastavaid konventsioone.