/nginx/o/2011/04/08/554091t1hb085.jpg)
Vene kosmonaudi Juri Gagarini lennuki allakukkumise põhjuseks Venemaa presidendi salajaste arhiivimaterjalide järgi oli tõenäoliselt järsk kõrvalepõige õhupall-sondist.
Salajased arhiivimaterjalid toovad selgust Gagarini hukkumisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gagarin sai maailmakuulsaks 12. aprillil 1961. aastal, kui käis esimese inimesena maailmaruumis, vahendas RIA Novosti.
Ta hukkus 27. märtsil 1968. aastal MIG-15 UTI treeninglennu ajal koos oma lennuinstruktori Vladimir Serjoginiga. Õnnetus juhtus Vladimiri oblastis Kiržatsi rajoonis Novoselovo küla lähistel.
«Lennuintsidendi ja uurimismaterjalide analüüsimine lubab oletada, et katastroofi kõige tõenäolisem põhjus oli järsk manööver kõrvalepõikamiseks õhupall-sondist või vähemtõenäolisena see, et püüti vältida vajumist pilvisuse ülemisse kihti,» rääkis arhiivi osakonnajuhataja Aleksandr Stepanov.
Gagari hukkumise asjaolusid uurinud riiklik komisjon ei suutnud lennukatastroofi põhjuseid kindlaks teha.