Terve Balkan tülitseb piiride pärast

Idüll Horvaatias Neumi lahe ääres. Tegelikult keerlevad piirkonna üle kired. Foto: SCANPIX

Kust jookseb Euroopa Liidu või NATO piir? Tundub ehk üllatav, aga me ei tea täpselt. Vähemalt mitte Balkani poolsaarel. Isegi 26 aastat pärast Jugoslaavia kokku kukkumist pole mitte ainustki endist sisepiiri selgelt kindlaks määratud.

Globaliseerumise ajastul tähendab see, et vaidlus käib Euroopa Liidu, NATO või isegi Schengeni viisaruumi piiri üle. Sloveenia ja Horvaatia kiire sulandumine euroliitu muutis küsimuse Euroopa siseprobleemiks. Neljapäevane Haagi arbitraažikohtu otsus annab veel ühe võimaluse tõmmata paika viimne joon Sloveenia-Horvaatia piiril – kuid ei lahenda probleemi.

Rängim katsumus on leppida kokku 48 kilomeetris merepiiris. Rohkem kui 1777-kilomeetrise rannajoone ja enam kui 1200 saarega Horvaatia jaoks võib tunduda absurdne võidelda väikese Pirani lahe pärast. Ent tegemist on rahvusliku uhkuse ja strateegilise huvi küsimusega – piirneda Itaaliaga. Kõrgete panustega ruutmeetripokker algas niipea, kui suri Jugoslaavia.