Euroopa Komisjon esitles Itaalia põgenikekriisi abikava

Itaaliasse saabunud migrandid. Foto: Bledar Hasko/Pacific Pres/SIPA/Scanpix

Euroopa Komisjon esitles kava, millega soovitakse abistada Itaaliat sissevoolavate migrantide haldamisel.

Euroopa Parlamendis Strasbourgis esitatud kava näeb Itaaliale ette 35 miljoni euro suurust abi ning koostööd Liibüa ja teiste peamiste ebaseaduslike sisserändajate lähteriikidega. Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi sõnul tuleb Itaalia suhtes näidata üles täielikku solidaarsust.

ELi ministrid asuvad Komisjoni ettepanekuid arutama homme Tallinnas. Ettepanekute eesmärgiks on Itaaliale langenud koorma vähendamine. Itaalia sel aastal vastu võtnud 85 170 Euroopasse saabunud migranti 100 000st. Ligi 2250 migranti on teel Euroopasse hukkunud.

Komisjoni migratsioonikava näeb ette 160 000 migrandi ümberjaotamist ELi liikmesriikide vahel, kuid seni on riigid võtnud vastu kõigest 20 000 neist. «Olukorra kiireloomulisus nõuab meilt ühise töö märkimisväärset kiirendamist ja Itaalia mitte omapead jätmist,» ütles komisjoni president Jean-Claude Juncker eilses avalduses.

Komisjoni uus kava näeb ette Liibüa võimude abistamist Liibüa-Itaalia 46 miljoni euro suuruse ühisprojektiga, mille eesmärk on rajada päästekeskus ning toetada täielikult toimiva merepääste koordineerimise keskuse rajamist Liibüas. Samuti peab EL aitama kava alusel kaasa Liibüa lõunapiiri tugevdamisele ning riigi toetamisele koostöös teiste Aafrika riikide Egiptuse, Nigeri, Etioopia ja Sudaani väljarännanud kodanike tagasivõtmisel.

Euroopa Liit saadab Itaaliasse ühtlasi ametnikke, kes aitavad tagasi saata neid sisserändajaid, kel pole lootust asüüli saada. Selleks on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet valmis suurendama taotluste menetlemist toetavate mobiilsete rühmade arvu ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve 500 tagasisaatmiseksperdist koosnev kiirreageerimisreserv on Itaalia käsutuses, kui ta seda vajab, teatas Euroopa Komisjon.

Komisjon kavatseb rakendada ühtlasi kõiki meetmeid, et jõustada kolmandate riikidega sõlmitud tagasisaatmislepinguid. Meetmeteks on muu hulgas lepingute sidumine näiteks arenguabi ja viisapoliitikaga. Komisjon jätkab ka koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja Aafrika riikidega rändajate ümberasustamise, tagasivõtmise ja tagasipöördumise vallas.

Eesti siseministri Andres Anvelti sõnul pooldab Eesti Itaaliat tabanud rändekriisi ühe lahendusena majanduspõgenike kiiret tagasisaatmist oma koduriiki.

Anvelt rääkis eilse Vikerraadio saates Uudis+, et läbi transiitriigi Liibüa Itaaliasse saabuvad põgenikud on valdavalt majanduspõgenikud. «Enamik neist, kes tulevad praegu, on inimesed, kes ei kuulu mitte mingisuguse rahvusvahelise kaitse alla. Tegemist on puhtalt majandusmigrantidega. Kui vaadata nende päritoluriike, siis on nad Gambiast, Nigeeriast, Bangladeshist,» nentis Anvelt.

Anvelti sõnul on viimaste nädalate jooksul Vahemere kesktee surve suurenenud viiendiku võrra ning näiteks eelmine nädal maabus Itaalias umbes 12 000 põgenikku. Siseminister kinnitas, et Eesti pooldab põgenikekriisi ühe lahendusena majanduspõgenike kiiret tagasisaatmist ning nende kiiret filtreerimist juba sadamas.

Euroopa Komisjon ootab liikmesriikidelt suuremat panust ELi Aafrika usaldusfondi lisaks juba Euroopa Liidu ühiseelarvest eraldatud 2,6 miljardile eurole ning rändajate kiiremat ümberpaigutamist Itaaliast, reageerides kiiremini Itaalia abipalvetele ning võttes vastu rohkem inimesi.

Anvelti sõnul otsustas Eesti esmaspäeval eraldada Euroopa Aafrika usaldusfondi oma eelarvest üks miljon eurot lisaks 450 000 eurole, mis Eesti on andnud juba. «See on märgilise tähtsusega, et eesistuja riik teeb seda. Ka teised ELi riigid on sinna panustanud, kuid suhteliselt vähe võrreldes Eestiga,» ütles ta.

Samuti palub komisjon kiirendada arutelu selle üle, kuidas reformida Dublini süsteemi varjupaigataotluste jaotamiseks ELis, et tagada sellega seotud probleemide lahendamiseks tulevikus stabiilsem raamistik.

Itaalia peaks koostama ühiselt komisjoniga ja dialoogis vabaühendustega Vahemerel otsingu- ja päästetegevusega tegelevate vabaühenduste käitumisjuhendi. Samuti tuleb Itaalial täita oma kohustused rändajate ümberpaigutamise osas, sealhulgas registreerida kiirkorras kõik seal viibivad eritrealased, tsentraliseerida ja standardiseerida ümberpaigutamismenetlus, võimaldada saatjata alaealiste ümberpaigutamist ning olla paindlikum teiste liikmesriikidega kahepoolselt kokkulepitud turvakontrollides.

Turvakontrollide võimaldamine on probleemiks ka Eesti jaoks, mistõttu ei ole Eesti seni Itaaliast sinna saabunud põgenikke ümber paigutanud.

Itaalias tuleb ka suurendada esmaste vastuvõtukeskuste arvu ning kinnipidamissuutlikkust. Rändajate tagasisaatmine peaks toimuma kiiremini, leiab Euroopa Komisjon.

ELi siseministrid arutavad Tallinnas Itaaliat tabanud põgenikekriisi lahendamist homme ja ülehomme.