Jaapan kinkis Soomele sünnipäevaks kirsipuud

Roihuvuori Kirsipargi õiteilu 2014 aasta kevadel Foto: Emilia Pippola / Roihuvuori Kirsikkapuisto

Soome iseseisvuse sajandaks sünnipäevaks kinkis Jaapan kümme kirsipuud. Kingituse üleandmise pidulik tseremoonia toimus 4. juulil. Puud istutati Helsingi Roihuvuori linnaosas paiknevasse Kirsiparki.

Jaapani kingitus Soomele – kümme kirsipuud Foto: Tiina Tähtinen/ Soome Välisministeerium

Roihuvuori Kirsipargi (Roihuvuoren Kirsikkapuisto) rajamist alustati 1992. aastal ning külastajatele avati pargi väravad kuus aastat hiljem, kevadel 1998. Varem oli pargi asemel kiltkivi karjäär – tolles ajast on pärit parki ilmestavad järsud kaljunukid.

Esmalt plaaniti park pühendada Nõukogude Liidu juhile Mihhail Gorbatšovile, eeskujuks samuti Helsingisse, Alppilasse rajatud Lenini park ehk Lenininpuisto.

Kuna aga pargi rajamise eelduseks olid minimaalsed kulutused ja samas ka piirkonnale iseloomulike väärtuste säilitamine, hakkas park kujunedes üha rohkem jaapani aiaks vormuma. Ning kui siis projekti edenedes ka Nõukogude Liit lõplikult lagunes, saigi pargist ametlikult jaapanipärane aed.

Pargi projekteerisid pargijuhataja Jukka Toivanen, maastikuarhitekt Virve Veisterä ja pargiarhitekt Kaisu Ilonen. Pargi avamisaastal – 1998 – anti neile kolmele üle ka aasta keskkonnaehitise preemia.

Pargi pindala on umbes 5000 ruutmeetrit, see on idamaise aiaplaneeringu põhiselt  ja vastavalt ilmakaartele jagatud neljaks. Igas ilmakaares valitseb üks traditsiooniline väeloom.

1. Idas paikneb vee- ja kirsipuuteemaline Väikese sinise draakoni aed;
2. Lõunas on liivavoogudega Punase föönikslinnu aed;
3. Läänes kaljudele rajatud Valge tiigri aed; 
4. Põhjakaares paikneb samblametsaga parkaed, mida valvab Must kilpkonn.

Jaapani stiilis aiad on Helsingi üks vaatamisväärsusi. Populaarseim on park muidugi kirsipuude õitsemise ajal maikuus ja augustis, mil pargis süüdatakse Roihuvuori külapeo raames tuhanded lambikesed ja laternad. Ent ilus on pargis aasta läbi.