/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/07/07/6866153t1h28eb.jpg)
Hiina lennukikandja Liaoning jõudis reedel Hongkongi, teatasid võimuesindajad.
Hiina lennukikandja Liaoning jõudis Hongkongi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liaoning ehitati enam kui 25 aasta eest Nõukogude Liidus ja osteti kasutatuna Venemaalt. Pärast ulatuslikke ümberehitustöid Daliani sadamas alustas laev teenistust Hiina laevastikus 2012. aastal.
Hiina kaitseministeeriumi teatel on Liaoning osa laevastikust, mis viibib tavapärasel väljaõppemissioonil.
Hiina president Xi Jinping vannutas möödunud laupäeval ametisse Hongkongi uue liidri Carrie Lami, keda manitses samas ühtlasi emamaale lojaalseks jääma.
Xi märkis ametissenimetamise järel, et Hongkong on praegu vabam, kui kunagi varem, kuid hoiatas uusi võime Pekingi keskvõimule väljakutsete esitamise eest.
«Igasugused pingutused ohtu seada riiklikku suveräänsust või esitada väljakutseid keskvõimudele ja põhiseadusele ning kasutada Hongkongi emamaa saboteerimiseks, on punase joone ületamine ja täiesti lubamatud,» hoiatas Xi.
Suurbritannia andis Hongkongi Hiinale üle 1997. aasta 1. juulil. Laupäeval möödus üleandmisest täpselt 20 aastat.
Hongkongis toimus päev varem haruldane sõjaväeparaad, mida vaatas pealt linnas viibiv Hiina president. Suur julgeolekuoperatsioon sulges suure osa linnast, mille tänavatel liikuvad tuhanded politseinikud üritasid ära hoida meeleavaldusi Hiina karmikäelisuse vastu. Aktivistid süüdistavad Pekingit Hongkongile ette nähtud vabaduste piiramises.
Hiina laskis aprillikuus vette ka oma esimese kodumaal projekteeritud ja ehitatud lennukikandja. Nagu Liaoning põhineb uus lennukikandja Nõukogude Liidu Kuznetsov-klassi disainil, millel on otsast kaardus lennurada ja naftast saadud kütuse jõul töötav auruturbiinmootor. Aluse arendamine algas 2013. aastal ja ehitamine 2015. aasta lõpus. Oodatakse, et laev alustab teenistust enne 2020. aastat pärast proovisõite ja sõjatehnika pealelaadimist.
Hiina soovib muuta oma mereväe jõuks, mis on suuteline näitama võimu ka maailmamerel. Hiina tahab, et riigil oleks 2020. aastaks kasutuses 265-273 sõja-, allvee- ja logistikalaeva, kirjutas Washingtonis paiknev Mereväeanalüüsi keskus. Hiina pearivaalil Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas Ühendriikidel on 275 lahinguüksustesse kuuluvat laeva.
Arvatakse, et Hiina plaanib praegu kahe kuni nelja lennukikandja ehitamist, mis sarnanevad tasapinnalise lennuraja, katapuldi ja tuumamootoriga Nimitz-klassi lennukikandjatele. Ühte neist väidetavalt ehitakse Shanghai lähistel.