Kosmosemissioon võtab sihiks kõrvetavalt kuuma esimese kivi päikesest

Kaur Maran
, Atlas.ee vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Euroopa ja Jaapani kosmoseagentuuride ühine Merkuuri-missioon suundub Päikesesüsteemi esimesele planeedile uurima elu võimalikkust äärmuslikes oludes.

Merkuur asub Päiksele umbes kolm korda lähemal kui Maa ning selle pinnal valitsevad ülikarmid tingimused – 430-kraadises kuumas sulab ka tsink ning päikesekiirgus on üle 10 korra tugevam kui Maal. On ülitõenäoline, et elu seal ei leidu, kuid nüüd on teadlased välja tulnud missiooniga, mis hakkab otsima sealt vajalikke teadmisi elu otsimiseks teistelt planeetidelt.

Nimelt teatasid Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ja Jaapani kosmoseagentuuri JAXA teadlased hiljuti, et kavatsevad saata Merkuurile ühistöö valmiva kosmosealuse BepiColombo.

7 meetri pikkune ja 4 tonnine alus on üks keerukamatest kosmosemissioonidest, mis kunagi ehitatud. 1,6 miljardi euro suurune maksumus teeb ta ka üheks kulukamaks. Reisi kestuseks hindavad eksperdid hetkel 7 aastat.

«Oleme praeguseks leidnud mitmeid võõrastes galaktikates ja kaugete tähtede ümber tiirlevaid eksoplaneete. Mõned neist on ka oma tähtede nn elukõlbulikes tsoonides, kus temperatuur peaks olema elu võimaldamiseks ei liiga külm ega kuum,» vahendas The Guardian ESA teadusnõuniku Mark McCaughreani sõnu. «Paljud neist planeetidest on aga orbiitidel, mis mööduvad nendest väga jahedatest tähtedest väga lähedalt. Planeedile jõudva temperatuuri mõttes ei tohiks see olla elutegevusele takistuseks, aga teisedki nähtused võivad kujuneda takistuseks. Seetõttu ongi Merkuur oluline – ta on Päikesele lähemal kui ükski teine planeet Päikesesüsteemis ja nii on meil sealt kindlasti palju õppida.»

Kuniks me ei tea tähele väga lähedal asuvatel planeetidel valitsevaid tingimusi, ei saa anda ka kindlaid hinnanguid nende elukõlbulikkuse kohta. Näiteks võib probleemiks osutuda oodatust tugevam UV-kiirgus.

Lisaks maavälise elu otsimise meetodite täpsustamisele on Merkuurist õppida palju muudki. Näiteks loodavad teadlased saada selgitust tähelepanekule, et peale Maa on Merkuur ainus planeet Päikesesüsteemis, millel on olemas oma magnetsfäär. See on aga ligi 100 korda nõrgem kui Maal ning selle kese on planeedi keskmest 500 kilomeetrit eemal. Miks nii, ei oska hetkel keegi öelda.

«Enamus kaasaegsetest Päikesesüsteemi tekkimise teooriatest ütlevad, et Merkuuri sugusel pisikesel maailmas ei tohiks üldse magnetvälja olla, nii et tegemist on tõelise müsteeriumiga,» ütles McCaughrean.

Nagu paljud teisedki kosmosemissioonid, peaks ka BipiColombo andma teadlastele väärtuslikku infot Päikesesüsteemi tekkeloo kohta.

ESA ja JAXA koostöös valmiv BepiColombo koosneb õigupoolest kahest osast – eurooplaste ehitatavast orbitaaljaamast ja jaapani seadest, mis hakkab uurima planeedi magnetvälja. Esimese kinnituse projekti käimaminekust sai ESA tegelikult juba aastal 2000, aga erinevad tehnilised raskused ja tagasilöögid on tinginud selle pika viibimise. Muu hulgas on inseneridel tulnud lahendada küsimus, kuidas saada hakkama nii Päikeselt kui planeedilt endalt pärineva ülitugeva kiirgusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles