Enamik vabariiklasi arvab, et kõrgharidus mõjub Ameerikale halvasti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkooli lõpetajad Ühendriikides
Keskkooli lõpetajad Ühendriikides Foto: JOE RAEDLE/AFP/Scanpix

Kõigest kahe aasta eest pidasid ka kõige erinevamad Ühendriikide elanikud ühtemoodi oluliseks teatud põhiväärtusi, sealhulgas hariduse olulisust, vahendab Newsweek. 

2017. aastal on see kõik aga muutunud. Lahkarvamused puudutavad nüüd kõike meediast kõrghariduseni. Eile avaldas USA uuringutekeskus Pew Research Center läbiviidud küsitluse tulemused, millest selgub, et 2016. aasta presidendivalimistest saadik on hääletajate arvamus kõrghariduse kasulikkusest muutunud.

Enne läinud aastal aset leidnud valimisi nõustus valdav enamus demokraate ja vabariiklasi, et ülikoolidel ja kolledžitel on riigile positiivne mõju. 58 protsenti vabariiklastest arvab nüüd, et kõrgharidusinstitutsioonid mõjuvad riigi olukorrale halvasti.

Vabariiklaste läinud aastal korraldatud presidendikampaania hõlmas endas lubadust ümber pöörata endise presidendi Barack Obama õppelaenu kaitseprogrammid ja tema valitsuse kavad muuta kõrgharidus taskukohasemaks. Tänu kampaaniale muutus ka vabariiklaste toetajaskonna üldine suhtumine ülikoolidesse.

«Meil pole vaja, et föderaalvalitsus sellesse sekkuks, sest nende tegevusega tekib meile 1,2 triljoni dollari suurune võlg,» ütles endine vabariiklaste kandidaat Jeb Bush, rääkides taskukohase kõrghariduse programmist. Vabariiklaste kampaania rõhus oskustööliste koolitamisele ja vajalikkusele ja minimaalsele föderaalsele sekkumisele kõrgharidusse.

«Peame koolitama inimese tegema töid, mis vajavad tegemist 21. sajandil,» viitas vabariiklaste seisukohale nende teinegi endine presidendikandidaat Marco Rubio. «Mulle on täiesti arusaamatu, miks ei ole Ameerikas enam kutsekoole – inimesed õpiksid endale ameti selgeks juba keskkoolis. Nii oldaks kohe peale lõpetamist valmis suunduma tööturule.»

Vabariiklaste suhtumine kõrgharidusse on eriliselt märkimisväärne, kui seda võrrelda demokraatide omaga, kellest 72 protsenti peab ülikoolide mõju riigile positiivseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles