«Pojehali!» sõnas täna 50 aastat tagasi esimese inimesena kosmoselennu ümber Maa teinud Juri Gagarin vahetult enne starti. Venemaa meenutab oma kangelase hulljulget sõitu suurejooneliste pidustustega.
Venemaa tähistab suurejooneliselt Gagarini kosmoselennu aastapäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa kosmoseprogrammi krooniks jäänud esimene edukas mehitatud kosmosemissioon 1961. aastal kujunes külma sõja propagandavõiduks. Gagarinist sai toona üleöö meediatäht kogu maailmas. Mitu järgnevat aastat kulusid tal kosmoseeksperimendi tähesäras üle maailma reisides.
108 minutit kestnud kosmoselend vaimustas ühtviisi tavalisi inimesi ja teadlasi, olles teadusmaailmas suureks läbimurdeks.
«Meie generatsiooni jaoks sai Gagarini kosmoselennust midagi täiesti uskumatut. See oli unistuse täitumine. Esimene mehitatud kosmoselend erutas kõiki spetsialiste, kaasa arvatud USA omasid,» kirjeldas Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut Jean-Pierre Haigneré raadiojaamale France International.
«Kosmonautika tegi 50 aastat tagasi oma esimesed sammud. Täna teame, et kosmose riistvara vastupidavuse tase ja võimalus Maale naasta olid toona vaid 50 protsendi juures,» lisas Haigneré ITAR-TASSi teatel. «Seetõttu pole sugugi juhuslik, et Gagarini kosmoselendu nimetatakse saavutuseks, kuna see oli tõeliselt riskantne ja julge eksperiment. Me ei tohi unustada, et vaid neli aastat oli esimese Nõukogude satelliidi stardi ja Gagarini kosmoselennu vahel. Nõukogude Liit tegi selle aja jooksul suure tehnoloogilise läbimurde.»
Venemaal tähistatakse seda suursündmust innukalt. Pidupäevaks on planeeritud rohkelt üritusi ning president Dmitri Medvedevi korraldusel lõpetatakse õhtu suurejoonelise saluudiga. 50 kogupauku kõlavad kell 22 kohaliku aja järgi.
«Vene rahva jaoks on see päev erilise tähendusega,» seisis riigipea laupäevases avalduses.
Tähtsa päeva puhul asub Medvedev praegu orbiidil viibivate kosmonautidega videoühendusse ning jagab hiljem kosmonautidele ja veteranidele autasusid. Peaminister Vladimir Putin kohtub samal ajal Ukrainas lisaks sealsetele riigijuhtidele ka kosmonautidega.
Vene kosmoseagentuur Roskosmos kutsus pidustustele ka 40 välismaa kosmoseametite juhti ja astronauti, kes eile Moskva kosmonautikamuuseumis Gagarini edu meenustasid. «See on kahtlemata austusavaldus mehele, kes muutis maailma,» teatas Putin üleriigilistest pidustustest rääkides.
«Oleme kutsunud kõik esimesed kosmonaudid, kes on Sojuziga kunagi kosmoses käinud,» sõnas Roskosmose esindaja Aleksander Vorobjov AFP-le.
Ikooni staatusesse tõusnud Gagarin pakub aga maailmas kõneainet samamoodi nagu 50 aastat tagasigi. Peatselt püstitatakse Londoni kesklinna Gagarini ausammas ning 14. aprillil avab fond Russki Mir USAs Houstonis Gagarini nime kandva allee.
Gagarini ajaloolise missiooni kõrval on juba aastakümneid analüüsitud igat tema tegu ja sammu nii 50 aasta eest kui ka hiljem. Rõõmsameelne, kuid tasakaalukas Gagarin valiti missiooni tarbeks välja vaid kolm päeva enne starti.
Gagarini tütar Jelena Gagarina usub, et isa võime pingelistes olukordades rahulikuks ja positiivseks jääda langetaski valiku tema kasuks, kuna toona ei teadnud keegi, millega selline missioon lõppeda võib, kirjutas The Guardian.
«Oli igasuguseid metsikuid kahtlusi, et inimene võib nullgravitatsiooni juures mõistuse kaotada, kaotada võime ratsionaalseid otsuseid teha,» tõdes kosmoserakett Vostoki ehitust juhendanud Oleg Ivanovski AFP-le.
Gagarin viskas enne starti Baikonuri kosmodroomilt veel rõõmsalt nalja, väidetavalt suisa laulis ja vilistas. Mehe pulss püsis kogu aeg muutumatuna 64 peal.
«Tunnen end hästi. Aga sa ise?» vastas Gagarin Nõukogude Liidu kosmoseprogrammi peainseneri Sergei Koroljovi küsimusele. Koroljov oli samal ajal isegi tugevate rahustite mõju all silmanähtavalt närvis ja värises üle kere.
Möödunud reedel avaldati ka täies mahus materjalid 108-minutilise kosmoselennu kohta. Meedias pälvis enim tähelepanu just Koroljovi ja Gagarini vestlus vahetult enne starti, milles Koroljov selgitab, et kosmonaudile pakiti kaasa korralik moonakott vorsti, kommide ja moosiga, et maandumise järel keha kinnitada.
«Põhiline, et oleks vorsti – kuuvalguse kõrvale,» naljatles Gagarin.
Kosmoseraketi Vostok 1 reis ei kulgenud viperusteta. 11 minutit ja 16 sekundit pärast starti jõudis sõiduk orbiidile, tegi järgneva 89 minuti jooksul 300 kilomeetri kõrgusel ühe tiiru ümber Maa ning alustas laskumist. Vahepeal kadus raketil aga mõneks ajaks kontakt maapealse keskusega, rakett lõpetas sootuks valel kõrgusel, probleeme oli antennidega ning maandumiskapsel ei eemaldunud korralikult kanderaketist, mistõttu Gagarin katapulteerus liiga vara.
Vaatamata ohtlikule missioonile igatses Gagarin oma lühikeseks jäänud elu jooksul kogu aeg tagasi kosmosesse. Mees hukkus seitse aastat hiljem 34-aastasena treeninglennul.