/nginx/o/2017/01/05/6229373t1hf9d6.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/18/6904675t1h21fe.jpg)
18. juulil 1917. aastal kiitis toonane Tsaari-Venemaa koosseisu kuulunud Soome parlament Eduskunta heaks niinimetatud võimuseaduse, mida paljud omaaegsed peavad omalaadseks iseseisvusmanifestiks.
PILTUUDIS: täna algas Soome saja-aastane ajalugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraatide ja kodanlike iseseisvusaktivistide toetatud seaduse poolt oli 200-st saadikust 136, vastu hääletas 55 liiget.
/nginx/o/2017/07/18/6904865t1h5327.jpg)
Parlamendi käsitluse ajal oli seaduseelnõu tekst radikaalselt muutunud võrreldes sellega, mida soomlased olid Vene ajutise valitsusega kokku leppinud.
Vastuvõetud seaduse kohaselt oli kõrgeima võimu esindaja Soomes parlament, ja venelastele jäi vaid välis- ja sõjanduspoliitika. Seaduse pooldajate hinnangul oli tegemist põhimõtteliselt Soome iseseisvumisega. Seadus kiideti heaks olukorras, kus Venemaa ajutine valitsus tundus olevat Peterburi rahutuste laines iga hetk võimu kaotamas.
Järgmistel päevadel sai aga selgeks, et nii siiski ei juhtu ja soomlaste irdumise õnnestumine muutus taas ebatõenäoliseks.
Eduskunta's heaks kiidetud seadus ei jõustunudki kunagi, sest selle vastu olnud ajutine valitsus saatis toonase Soome parlamendi seaduse vastaste kaasabil laiali.
Vaata ka: