Põhja-Korea eliit rahuldab oma vajadusi luksuskaupade järele poes, mis aktsepteerib ainult sularaha ja mille tulu läheb riigi tuumaprogrammi toetamiseks, vahendab CNN.
Põhja-Korea eliidi raha suunatakse tuumarelvade tootmisse
Kahest Pyongyangis asuvast luksuskaupade poest võib osta, mida hing ihaldab: viskit, juveele ja kalleid parfüüme. Asjal on aga üks konks: kaubamajad võtavad vastu ainult sularaha ja on võimalik, et need tulud lähevad Põhja-Korea tuumaprogrammi rahastamiseks.
Kui maapiirkondades elavad paljud nälja piiril, siis pealinnas on raha vabalt liikvel.
«Ma nägin, kuidas põhjakorealased maksid sajadollariliste kupüüridega üle 2000 dollari maksva kauba eest,» sõnas Pyongyangis elanud lääne diplomaat. Poodlema lubati kõik, kellel vaid kõva USA valuutat.
Lisaks relvastusele ja raketitehnoloogiale on ÜRO lisanud Põhja-Korea sanktsioonide nimekirja ka paljud luksuskaubad: muskelautod, pärlid, sporditarvikud ja kallid käekellad.
Põhja-Korea eliidile ei paista sanktsioonid aga mingit mõju avaldavat ja kõik vajalik on kohalikus kaubanduskeskuses ikkagi müügil. Näiteks on seal terve lett pühendatud Saksa luksusbrändile Montblanc, nende seas ka 4000 dollarit maksvad kellad.
Firma, mis Montblanci brändi haldab, teatas, et ei pea kaubavahetust sanktsioonide all olevate riikidega ega müü oma kaupa Põhja-Koreas. Samas on teada, et Põhja-Korea saatkonnatöötajad ja eliit tarnivad väga edukalt luksuskaupasid pealinna. Oma osa mängivad ka välismaalastest kaupmehed.
Tülikal luksuskaupade tarnimisel võib olla mitu põhjust: levinuim on see, et Kim Jong-un soovib nii võita eliidi usaldust. Teine põhjus on aga tumedam.
«Luksuskaupade müügilt teenitakse kõvasti ning need dollarid suunatakse ümber prioriteetidesse nagu tuuma- ja raketiprogramm,» selgitab ülejooksik Kim Kwang Jin. «Luksuskaupade müük aitab neil ehitada rohkem rakette ja tuumatarvikuid.»
Raketiarendus on kallis lõbu. Kim Kwang Jini sõnul on luksuspoed osa salajasest Kabinet 39 tegevusest, mis kontrollib lisaks kaubamajadele ka parimaid hotelle ja Pyongyangi teenindava sektori tegevust. Turistide raha suunatakse ümber oma huvide arendamisse.
Pole teada, kui palju luksuskaupade poed Kontor 39 jaoks kapitali toodavad, kuid kui lisada neile turismi tulud, kullaäri, elektroonika ja muud ettevõtmised, hakkab Kim Kwang Jini sõnul pilt selgemaks muutuma ja raketiarenduseks vajalik raha klappima.
Tema sõnul on Kontor 39 käive viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, ulatudes nüüdseks sadadesse miljonitesse dollaritesse ja seda hoolimata ühe karmimatest sanktsioonidest.