/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/07/19/6906379t1h7dff.jpg)
Venezuela valitsus lükkas teisipäeval USA kriitika tagasi ja kinnitas, et valimised kodanikest koosneva põhiseadusliku assamblee moodustamiseks toimuvad igasugusest vastuseisust hoolimata.
Venezuela valitsus lükkas USA kriitika tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Miski ega mitte keegi ei saa seda peatada. Põhiseaduslik assamblee saab teoks," ütles välisminister Samuel Moncada pressikonverentsil.
"Venezuela rahvas on vaba ja vastab ühtsena jultunud ksenofoobse ja rassistliku impeeriumi ähvardusele," ütles Moncada.
USA president Donald Trump ähvardas esmaspäeval Caracast "majanduslike sammudega", kui Venezuela president Nicolás Maduro teeb teoks plaani koostada parlamendist mööda minnes riigile uus põhiseadus.
"Ühendriigid ei vaata tegevusetult pealt, kui Venezuela koost laguneb," teatas Trump avalduses. "Kui Maduro režiim sunnib 30. juulil peale oma põhiseaduse assamblee, astub USA jõulisi ja kiireid majanduslikke samme."
Maduro plaanib korraldada 30. juulil valimised kodanikest koosneva põhiseadusliku assamblee moodustamiseks, mis hakkaks koostama riigile uut põhiseadust.
Venezuelat räsivad mitmendat aastat majanduskriis ja poliitiline vastasseis, mis on süvenenud alates aprillist, kui opositsioon hakkas korraldama igapäevaseid valitsusvastaseid meeleavaldusi.
Rohkem kui 100 päeva kestnud opositsiooni protestidel on surma saanud vähemalt 93 ja kannatada 1500 inimest.
Maduro on suure siseriikliku ja rahvusvahelise surve all kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Opositsioon, kelle kontrolli all on alates 2016. aasta jaanuarist parlament, süüdistab Madurot võimu külge klammerdumises keset riiki laastavat majanduskriisi, mis on kaasa toonud toidu- ja raviminappuse.
Maduro on rahva hulgas äärmiselt ebapopulaarne, tema valitsemist kritiseerib küsitluste põhjal 80 protsenti elanikkonnast, kuid presidendi taga on osa vaestest elanikest ja mis kõige tähtsam - sõjavägi.