Kas oled juba näinud? Selle tõrvikuga süüdati Helsingi olümpiatuli

Hõbedast ja maarjakasest valmistatud olümpiatõrvik, millega süüdati Helsingis 1952. aastal olümpiatuli. Foto: Soome 100 portaal

Täna, täpselt 65 aastat tagasi süüdati just selle tõrvikuga Helsingis olümpiatuli. Aukusti Tuhka kujundatud olümpiatõrvik on eksponaadina esil ka praegu Maarjamäel avatud näitusel «100 Soome asja». Näitus on Ajaloomuuseumi tallihoones avatud veel kuni 20. augustini.

Helsingi pidi olümpialinnaks saama juba 1940. aastal. Ent sõda muutis ka neid plaane. Nii pidid soomlased veel 12 aastat ootama, kuni Euroopas rahu taastatud ja Soomele anti uus võimalus. Nii võõrustas Helsingi 1952. aasta 19. juulist 3. augustini suveolümpialasi – toonaseid maailma parimaid sportlasi ning suursuguse spordipeo külalisi.

Ehkki Eesti lipu all tollal keegi võistelda ei saanud, läks Eesti spordiajalukku üks suursaavutus ometi: kuldmedali võitis Kreeka-Rooma maadluses raskekaallane Johannes Kotkas ning meeskondlikus võistluses said hõbemedalid kaela korvpallurid Heino Kruus, Ilmar Kullam ning Joann Lõssov. Pronksmedalgi tuli Eestisse – kergejõustiklase Bruno Junki kaelas, käimise eest.

Näituse 100 Soome asja eksponaat – olümpiatõrvik aastast 1952 Foto: Eesti Soome instituut

Ent juuresoleval pildil nähtaval olümpiatõrvikul on samuti oma lugu rääkida. Selle hõbedast ja maarjakasest valmistatud olümpiatõrviku kavandas Aukusti Tuhka ja uhke tulekandja valmistas Kultakeskus Oy.

Olümpiatuli süüdati Kreekas Olümpias 25. juunil. Juuli algul saabus leek Põhja-Soome väikelinna Torniosse, kus ühte läideti ka sümboolne olümpiatuli –  Pallas tundrul polaarpäikese kiirtest süüdatu.

Teatejooksu viimast vahetust 19. juulil jooksis üheksakordne olümpiavõitja Paavo Nurmi, kes tõi ka tule olümpiastaadionile. Peaareeni torni tuleurnis süütas leegi neljakordne olümpiavõitja Hannes Kolehmainen.

Olümpiamängudest võttis osa viis tuhat sportlast 69 riigist. Kõige rohkem võite viis koju USA, teiseks tuli statistika järgi Nõukogude Liit.