Hoolimata Ühendkuningriigi lahkumiskõnelustele Euroopa Liiduga on saareriik kodumaalt lahkuvatele leedulastele endiselt esimeseks sihtriigiks.
Isegi Brexit pole peatanud leedulaste väljarännet kodumaalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel kuul avaldatud Eurostati andmete kohaselt oli Leedu ka eelmisel aastal Euroopa Liidu liikmesriik, mille elanikkond vähenes mullu kõige kiiremini. Alates Leedu liitumisest ELiga 2004. aastal on Leedu rahvaarv vähenenud 16 protsenti 2,85 miljonini.
Võrdluseks, veel 2001. aasta rahvaloenduse ajal elas Leedus 3,48 miljonit ja 1989. aastal 3,67 miljonit elanikku. 2012. aasta sügisel langes Leedu rahvastik esmakordselt alla sümboolse kolme miljoni piiri.
Väljaränne on lõunapoolseimast Balti riigist jätkunud hoolimata asjaolust, et üleilmse majanduskriisi tõttu tugeva hoobi saanud riigi majandus on kasvanud viimased 28 kvartalit, töötus on vähenenud ning palgatõusu kiirus oli mullu ELi liikmesriikidest kolmandal kohal.
Bloombergi Riia korrespondent Aaron Eglitis kirjutas, et jätkuva väljarände üheks põhjuseks peetakse asjaolu, et välisriikides on tekkinud leedulaste kogukonnad, mis muudab uute saabujate kohanemise hõlpsamaks.
Eurostati andmetel elab Ühendkuningriigis üle 170 000 leedulase, teistel andmetel on arv üle 200 000. Seda on üle nelja korra enam kui Saksamaal, mis on leedulaste sihtkohariigina teisel kohal. Ühendkuningriigile ja Saksamaale järgnevad Norra, Iirimaa, Taani ja Rootsi.
Kartus Brexiti pärast
Leedus jälgitakse tähelepanelikult Brexitiga seonduvat. Näiteks tervitas Ühendkuningriigi leedu kogukonna juht Daila Asanavičiūtė Briti peaministri Theresa May möödunud kuul antud lubadust, et Ühendkuningriigis vähemalt viis aastat elanud ELi kodanikud saavad loa Brexiti järel riiki jääda.
«Pärast referendumit hakkasid Ühendkuningriigis elavad leedulased kohe muretsema, mis pärast Brexitit saab, missugused on meie õigused ning kes tohib jääda ja kes peab ära minema, mis saab tervishoiuteenustest ja sotsiaaltoetustest, millised on nõuded ülikoolide tudengitele ja kandidaatidele,» ütles Asanavičiūtė uudisteagentuurile BNS.
Suurimad vaidluskohad Brexiti-kõnelustel ongi brittide n-ö lahkumisarve ja see, mis saab Ühendkuningriigi lahkumise järel seal elavatest ELi kodanikest ning Briti kodanikest ELi liikmesriikides.