Colombia mässulised asutavad oma partei

FARCi liidrid Ivan Lopez (vasakul) ja Carlos Lozada.

FOTO: RAUL ARBOLEDA/AFP/Scanpix

Osana eelmisel aastal sõlmitud rahulepingust sai Colombia vasakäärmuslik rühmitus FARC loa asutada poliitiline partei, et «kasutada sõnu ainsa relvana», kirjutab Deutsche Welle.

Marksistlik FARC teatas eile ametlikult, et asutavad poliitilise partei, mis alustab tegevust 1. septembril. Kuu aega tagasi loeti FARCi desarmeerimine lõppenuks.

«Me oleme sõlminud rahu, et osaleda poliitikas. Lubasime, et vahetame kuulid sõnade vastu ja kasutame sõnu oma ainsa relvana,» ütles FARCi pealäbirääkija Ivan Marquez pressikonverentsil Bogotas.

FARC võitles Colombia valitsusega rohkem kui 50 aastat, eelmisel aastal allkirjastati neli aastat kestnud läbirääkimiste järel Kuubal rahuleping. Pikalt kestnud konflikt oli rahva jaoks traumeeriv. Hukkus umbkaudu 250 000 inimest, kadunud on 60 000 ja seitse miljonit pidid konflikti eest põgenedes kodu hülgama.

Eelmisel aastal lükkas rahvas referendumil rahuleppe sõlmimise tagasi, aga president Juan Manuel Santos jätkas läbirääkimisi ja kongress kiitis viimaks rahuleppe ka heaks.

Rahuleppe vastased ei nõustunud sellega, et FARC peaks saama õiguse poliitikasse suunduda, arvestades nende aastate pikkust seost vägivalla, inimröövide ja narkokaubandusega. Samuti oldi vastu endistele võitlejatele amnestia andmisele ja nende vanglakaristuste asendamisele ühiskondlikult kasuliku tööga.

Rahulepingu kohaselt saab FARC kongressis kuni 2023. aastani kümme kohta. Pärast seda peavad nad valimistel kohtade võitmise nimel pingutama. Samuti on neil lubatud esitada kandidaadid varasematele valimistele, et oma kohtade arvu suurendada.

FARCi poliitilised eesmärgid, uus nimi ja kongressi kandidaadid pannakse paika enne uue partei ametlikku esitlust 1. septembril, mis toimub Bogota kesklinnas asuva kongressihoone juures.

«Tulevatel päevadel ei keskendu me ainult nimedele, põhiline fookus on partei eesmärkidel,» lausus juhtivliige Carlos Antonio Lozada. FARC tekkis 1960ndatel aastatel talunike ülestõusu järel, mille suurimateks põhjusteks oli ebavõrdsus ja vaesus maapiirkondades.

Eeldatavalt on partei põhilisteks eesmärkideks maareform, noortega seonduvad teemad, põllumajanduse arendamine ja majanduslikud küsimused.

Praegusel hetkel on umbkaudu 7000 demobiliseeritud endist võitlejat ÜRO laagrites ning Colombiat ootab ees nende võitlejate reintegreerimine ühiskonda, et vältida nende liitumist kuritegelike jõukudega. Varjatud ohuks on ka poliitiline vägivald endiste FARCi liikmete vastu.

Pärast FARCi tegevuse lõppu on Colombias alles veel üks mässuliste organisatsioon, mis kannab nime ELN. Valitsus üritab ka ELNiga saavutada sarnast rahulepingut. Praegusel hetkel on läbirääkimised jõudnud kolmandasse faasi ja järgmiseks eesmärgiks on saavutada relvarahu.

Tagasi üles