Hispaania ujub pagulasi tervitavate meeleavaldustega ELis vastuvoolu

Veebruarikuine rohkem pagulasi nõudev meeleavaldus Barcelonas tõi välja kuni 160 000 osalejat. Foto: Emilio Morenatti / AP / Scanpix

Pagulaskriis on küsimus, kus vähemalt pressifotodele jõudev pilt teeb Hispaaniast tõelise Tagurpidi-Antsla: nende riiki peetakse praegu edukaimaks migratsioonisurvet pidurdanud ELi maaks, aga rahvas käib tänavatel nõudmas, miks ei too valitsus sisse rohkem pagulasi.

«Me tahame neid tervitada,» oli loosung, mille all tuli veebruaris Barcelona tänavale kümneid tuhandeid – kohaliku politsei hinnangul kuni 160 000 inimest – eesotsas vasakpopulistlikku Podemose parteisse kuuluva linnapea Ada Colauga. Kataloonia iseseisvuslased on koguni väitnud, et valitsuse tõrksus anda neile nii palju pagulasi, kui nad tahavad, on põhjus, miks Hispaaniast eralduda.

Põhiline protestide põhjendus on nõudmine, et valitsus täidaks kiiremini ELile antud lubadust ümber paigutada 17 000 kvoodipagulast Kreeka ja Itaalia laagritest. Ning see pole sugugi omane vaid katalaani eraldumismeelsetele. Sama lubaduse täitmist ja isegi veel suuremat immigrandisõbralikkust on nõutud ka teiste piirkondade tänavatel.