Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
/nginx/o/2017/07/27/6930863t1ha182.jpg)
Rootsis avalikuks tulnud andmelekke skandaal maksis siseminister Anders Ygemanile ja taristuminister Anna Johanssonile koha valitsuses. Kirves rippus ka kaitseminister Peter Hultqvisti pea kohal, kuid tema jätkab vähemalt esialgu ministrina.
Kõigi kolme sotsiaaldemokraadist ministri vallandamist nõudsid nende erakonnakaaslasest peaministrilt Stefan Löfvenilt Rootsi opositsiooniparteid. Opositsiooni väitel ei täitnud Hultqvist, Ygeman ja Johansson andmelekke ajal oma kohustusi, kirjutas veebiportaal The Local.
Löfveni sotsiaaldemokraatidest ja rohelistest koosneva valitsuse lõi kõikuma Rootsi päevalehes Dagens Nyheter nädala alguses ilmunud paljastus. Väljaande teatel lekkisid 2015. aastal Rootsi transpordiagentuuri andmebaaside ümbertõstmise käigus ka kõrge salastatuse astmega dokumendid.
Löfven nimetas andmeleket katastroofiks, mis on ohtu seadnud Rootsi kodanikud. Kuigi opositsioon kutsus üles korraldama ka erakorralisi valimisi, valitsusjuhi sõnul seda siiski ei juhtu, kuna ta ei soovi tõugata Rootsit poliitilisse kriisi.
Nii Ygeman kui ka Johansson, kes vastutas taristuministrina transpordiagentuuri eest, on tunnistanud, et nad olid lekkest teadlikud. Väidetavalt oli sellega kursis ka kaitseminister Hultqvist. Peaminister Löfveni informeeriti sellest teadaolevalt alles käesoleva aasta alguses.
Löfven kritiseeris opositsiooni kava kutsuda Hultqvistile umbusalduse avaldamiseks kokku parlamendi erakorraline istungjärk, kuigi ametlik uurimine pole veel lõppenud. Eilseks oli opositsioon teatanud, et nad ei taotle parlamendi erakorralist kokkukutsumist, kuid umbusaldust Hultqvistile soovitakse avaldada pärast saadikute suvepuhkust.
Valitsuse kukutamiseks oleks opositsioonil 349-liikmelises parlamendis vaja 175 parlamendiliikme häält. Rootsis on võimul vähemusvalitsus, kuhu kuuluvad Löfveni sotsiaaldemokraadid ja rohelised, kellel on parlamendis kokku 138 kohta.
Opositsiooni kuuluva Liberaalse Rahvapartei juht Jan Björklund ütles uudisteagentuurile TT, et transpordiameti andmete lekkimine on suurim turvaleke pärast Stig Berglingi juhtumit.
Sellega viitas Björklund Rootsi kaitsejõudude julgeolekuosakonnas töötades 1973. aastal Nõukogude Liidu agendiks värvatud rootslasele. Luuretegevuse ajal andis ta üle tuhandeid dokumente näiteks relvasüsteemidest ja rannakaitseüksuste asukohtadest.
Kuigi ta paljastati ning mõisteti eluks ajaks vangi, õnnestus Berglingil 1987. aastal vanglast põgeneda, tehes Rootsi kogu maailma naerualuseks ja põhjustades tollase justiitsministri tagasiastumise.
Soome kaudu Nõukogude Liitu põgenenud mees otsustas naasta aga Rootsi ja end üles anda, põhjuseks tõi ta NSVLi sõjaväeluure halva kohtlemise. Bergling naasis abikaasaga kodumaale 1994. aastal. Vanglast vabanes ta 1997. aastal ning suri 2015. aastal ühes vanadekodus.
Kriitikud on süüdistanud Löfveni valitsust juhtumi kinni mätsimises. Sellistele süüdistustele annab kaalu fakt, et juhtumiga seotud poliitikud teadsid lekkest juba ammu, aga ei informeerinud sellest peaministrit. Miks valitsusjuhti informeeriti andmelekkest alles hiljem, on jäänud aga selge vastuseta.
Nädala alguses ütles Rootsi julgeolekuteenistuse Säpo juht Anders Thornberg, et ta ei saa välistada võimalust, et keegi ei kasutanudki lekkinud andmeid kurjasti ära.
Parlamenti mitte kuuluva Rootsi Piraadipartei asutaja ja IT-spetsialisti Rick Falkvinge sõnul ei saa aga sedavõrd suurt andmeleket lihtsalt vaiba alla pühkida. Tema sõnul oleks iga lohakusest sellise lekke põhjustanud lihtsurelik eluks ajaks vangi mõistetud.
Rootsi meedia teatel koatas transpordiagentuuri toonane juht Maria Ågren oma ameti ja pääses vaid poole kuu töötasu kaotamisega ehk 70 000 Rootsi krooni (üle 7200 euro) suuruse trahviga.
«See näitab taas kord, et valitsused ei suuda isegi kõige salastatumaid andmeid peidus hoida. Igasugune valitsuse kinnitus andmete salajasena hoidmise kohta on sama palju väärt kui koormatäis surnud rotte tampoonitehases,» ütles Falkvinge juhtumi kohta.