Soome Koondpartei (Kokoomus) ja Keskpartei (Keskusta) arvates on välismaalaste perekondade taasühinemise probleemiks see, et Soome ei sea neile selgeid tingimusi.
Soome valitsuspartnerid tahavad karmistada perede taasühinemise tingimusi
14. aprill 2011, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõlemad erakonnad on seisukohal, et järgmisel istungiperioodil tuleb muuta perekondade ühinemist puudutavat osa välismaalaste seaduses. Parteide arvates oleks pidanud seda tegema juba sel istungiperioodil, vahendas Helsingin Sanomat.
Erakondade esiletõstetud probleemid puudutavad seda, millistel tingimustel saab pagulase staatuse või elamisloa saanud välismaalane tuua Soome oma teisi pereliikmeid.
Perekondade taasühinemist puudutavad taotlused, mida on umbes 5500, on bürokraatiamasinasse kinni jäänud. Mullu lükati neist tagasi iga neljas.
Perekonna taasühinemine tähendab, et immigrant võib Soome tuua oma tuumikpere, kuhu kuuluvad ema-isa ja lapsed.
Koondpartei ja Keskerakonna hinnangul on põhiliseks probleemiks see, et Soome ei sea rahvusvahelist kaitset saanud välismaalastele piisavalt tingimusi perekondade ühendamiseks.
Erakondade seisukoht tuli ilmsiks, kui parlamendi halduskomisjon soovis migratsiooniminister Astrid Thorsilt selgitusi teistes Euroopa riikides kehtivatest seadustest, mis puudutavad perekondade ühinemist.
Keskpartei ja Koondpartei kritiseerisid uuringu lõppseisukohta, mille järgi pole Soomes vaja muudatusi teha.
Soome migratsioonipoliitika karmistus 2009. aastal, kui valitsus tegi nn vahekontrolli.
Varjupaigataotluste arv oli kasvanud rekordiliselt ja poliitikutel läks kiireks migratsioonipoliitika külgetõmbetegurite väljaselgitamisega. Nimelt peidavad eelised ja protsessid detaile, mis meelitavad riiki varjupaigataotlejaid.
Taotluste läbivaatamisaeg on pikk ja kogu selle aja jooksul on sissesõitnud saanud viibida põgenikekeskustes ja saada toimetulekutoetust.
Sotsiaaldemokraadist rahvasaadik Maarit Feldt-Ranta ütles, et valitsuse käitumises sissesõitnutega puudub selgus. «Tarvis on kindlust ja etteaimatavust, kuna sellises mittehallatavas olukorras tekib vigu,» ütles ta.