Itaalia fotoajakirjanik Tomaso Clavarino, kes üritas Eestis saada fotolavastust relvadega kodutütardest, esitas Leedu kaitseministeeriumi väitel ka seal palve, et esmaabikursusel osalenud lapsed tema pildi tarbeks relvad haaraksid.
Ka Leedu süüdistab itaalia ajakirjanikku lastele relvade kätte andmise palumises
28. juuli 2017, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandi uudisteportaalis De Correspondent avaldatud itaalia ajakirjaniku fotoreportaaži algne pealkiri oli «Euroopa serval on lapssõdurid valmis sõjaks Venemaa vastu». Pärast seda, kui Postimees ja Hollandi teiste väljaannete ajakirjanikud juhtisid tähelepanu ebatäpsustele ja tendentslikkusele selles tekstis, pani portaal uue pealkirja «Euroopa serval kardavad lapsed Venemaad. Seetõttu õpivad nad sõdima».
Kõige värvikamad pildid olid seal Leedu lastest, kes tõepoolest jooksid fotodel ringi relvamulaažidega. Eestis oli pildistatud noore väljanägemisega kaitseliitlasi ja tekstis kirjeldatud, kuidas «eri vanuses» inimesed õppustel metsast välja jooksevad.
Kui Postimees kaitseministeeriumist kommentaari küsis, selgus, et Clavarinole näidati Eestis kodutütarde laagrit. Näinud, et lastel relvi pole, palunud ta fotolavastust, kus neile need siiski antaks. Et Eesti seadused keelavad lastele sõjalise väljaõppe andmise, lükati Clavarino palve tagasi.
Kui Postimees saatis Leedu kaitseministeeriumisse küsimuse selle kohta, mis toimub Clavarino fotoreportaaži piltidel, kus Leedu lapsed relvamulaažidega ringi jooksevad, tuli järgnev vastus: «Leedu Küttide Ühing väljendab pettumust seoses fotoajakirjaniku sihilike katsetega tekitada lugu, mis põhineb lavastatud piltidel Leedu Noorte Küttidega, kui esimesi esmaabi loenguid saanud noortelt küttidelt paluti «tegevusfotosid» ja ilmtingimata (plastmassist) pseudorelvadega, mis ei vasta nende tavapärasele tegevusele.»
Nagu leedulased avalduses lisasid, on Leedu Küttide Ühing riigi toetatud vabatahtlik tsiviilkaitseorganisatsioon, millel on riigikaitses mängida oluline roll. Üks osa nende tööst käib ka 11–18-aastastele mõeldud noorte küttide organisatsioonis.
Kui põhiosa noorte küttide tegevusest moodustavad kodanikuharidusega seotud ettevõtmised – näiteks teadmiste ammutamine Leedu ajaloo ja vabadusvõitlejate ning põhiseaduslike kohustuste ja vastutuste kohta –, siis lisaks antakse seal ka baasteadmisi riigi julgeolekust ja kaitsest. Leedu Küttide Ühingu esindaja rõhutas, et nende tegevus on täielikus vastavuses lääneriikides levinud tavadega.
Läti kaitseministeeriumi sõjaliste avalike suhete osakonna juhataja Kaspars Galkins ütles Postimehele, et Riias ollakse Clavarino juhtumist teadlikud. «Omalt poolt võin öelda, et see on ilmselge provokatsioon ja infooperatsioon eesmärgiga demoniseerida kõiki kolme Balti riiki,» kirjutas ta. «Huvitav, kas see «ajakirjanik» on külastanud Venemaa Föderatsiooni, et hankida teadmisi noortelaagritest seal, näiteks Sojuz-tüüpi laagritest?»
Sõna ajakirjanik jättis jutumärkidesse ka Läti kaitseliidu noorteorganisatsiooni Jaunsardzē kõneisik Vineta Žilinska. ««Ajakirjanik» Tomaso Clavorino külastas koos Läti ajakirjaniku Dāvis Landorfsiga Jaunsardzēt Kuramaa piirkonnas,» kirjeldas ta.
«Enne laagrit küsis Dāvis Landorfs luba, et Tomaso Clavarino saaks kadettidega kohtuda ja neilt küsimusi küsida. Me keelasime rangelt ära küsimused poliitika kohta, lubatud olid vaid laagrimuljed ja küsimused selle kohta, mida nad Jaunsardzēs teevad ja miks nad seal on,» jätkas Žilinska.
Jaunsardzē esindaja sõnul tegid ajakirjanikud Kuramaal intervjuu organisatsiooni endise kohaliku haru ja infokeskuse juhi Dainis Karolsiga ning jutuks võeti üldine info nii selle laagri kui organisatsiooni kohta.
«Täna (eile – toim) helistasin selle laagriga tegelenud instruktoritele ja nad rääkisid mulle, et mõlemad «ajakirjanikud» põhiliselt vaatasid laagrit ega küsinud küsimusi ei instruktoritelt ega kadettidelt,» lisas Žilinska. «Sestap usun, et nad ei saanud seda, mida vajasid, sest Karols oli kogu aja nendega ja provokatsioonideks võimalust polnud.»
Hoolimata juba neljapäeva ennelõunal alanud suhtlusest Clavarinoga ja neljapäeva pärastlõunal alanud suhtlusest De Correspondentiga ei õnnestunud Postimehel ka veel reede õhtuks enne ajalehe trükkiminekut nende kommentaari saada.