Balti riikide lapssõduritest kirjutanud Itaalia ajakirjanik: «Mul ei olnud huvi pildistada lapsi relvadega» (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
De Correspondenti logo
De Correspondenti logo Foto: Kuvatõmmis/De Correspondent

Seoses artiklitega Hollandi portaal: Baltimaades valmistatakse lapssõdureid võitluseks VenemaagaItaalia fotoreporter tahtis lavastust relvadega kodutütardestKa Leedu süüdistab itaalia ajakirjanikku lastele relvade kätte andmise palumises, saatsid De Correspondent ja Tomaso Clavarino Postimehele järgnevad kommentaarid.

De Correspondenti peatoimetaja asetäitja Maurits Martijn:

Me oleme lugenud neid süüdistusi, mida esitasite meie kaasautor Tomaso Clavarino kohta. Olime üllatunud, et Postimees ei kontakteerunud meie ega Tomaso Clavarinoga enne nende karmide süüdistuste avaldamist. Ajakirjanduse põhimõtted nõuavad, et inimesed, kellest räägitakse, saavad sõna enne loo avaldamist. Selle eiramine on tõsine tegematajätmine, eriti kui esitatakse küsimusi kellegi professionaalse väärikuse kohta. Veelgi enam siis, kui süüdistusi esitavad riigiametnikud.

Kui te oleks meiega varem kontakteerunud, oleksime me andnud sellise vastuse:

Me usaldame Tomaso Clavarinot, keda me tunneme suurepärase ajakirjanikuna. Nagu saate ka tema vastusest lugeda, siis ta eitab Eesti ja Leedu valitsuse süüdistusi. Tomaso Clavarino tegi artiklis mainitud riikides ulatuslikku tööd. Me oleme näinud 238 tema tehtud pilti, mis kinnitavad artiklis kirjutatut. Kui Postimehel on teisi kontrollitavaid allikaid, mis neid süüdistusi toetavad, siis sooviksime nendest rohkem teada, et saaksime neid ise hinnata.

Me tunneme, et oleksime võinud artikli pealkirja hoolikamalt valida, sest see võis jätta vale mulje artikli sisu kohta. Oleme nüüdseks muutnud pealkirja järgnevalt: «See on Venemaa-hirmu tagajärg Euroopa äärtes».

Tomaso Clavarino:

Eesti väljaanne Postimees süüdistab mind katses lavastada noortega tehtud fotosid minu Eestis veedetud aja jooksul. Te tsiteerisite Rauno Verit Eesti armeest. Tema kommentaar on täielik vale ja see on solvang minu karjäärile fotograafi ja ajakirjanikuna.

Mitte ükski De Correspondentis ilmunud fotodest ei ole lavastatud ja ma ei teeks seda kunagi. Toetan tugevalt fotoajakirjanduse eetikat.

Reisisin läbi Eesti, Läti ja Leedu ning jäädvustasin selle, mida ma reisi jooksul nägin. Selle reportaaži eesmärk oli näidata seda, kuidas rahvusvaheline geopoliitiline olukord ja pinged aitavad kaasa Balti riikide militariseerimisele, eesmärgiks ei olnud saada pilte noortest inimestest, kes kannavad relva.

Pealkiri võis olla eksitav, aga sõna «lapssõdurid» kasutamine pealkirjas oli De Correspondenti valik.

Et olla veel täpsem, annan ma teile mõned näited, mis saavad minu töötamise meetodeid kinnitada.

Eestis olles võtsin ma osa Noorte Kotkaste laagrist, mis toimus Kaitseliidu kasutatavas sõjaväebaasis. Osales 50-60 last, kes võtsid osa erinevatest tegevustest, näiteks metsas orienteerumisest. Relvad olid kõikjal ja ma nägin mitmeid lasketiirusid. Ma oleks võinud seal terve päeva olla, et saada pilt lapsest relvaga, aga ma ei teinud seda. Selle asemel läksin ma tunni möödudes ära. Selliste piltide tegemine ei olnud minu eesmärk.

Teine näide. Oma viimasel Eestis veedetud päeval oli mul võimalus ühe Kaitseliidu Narva ohvitseriga koos osaleda õppusel, millest võtsid osa alaealised liikmed. Ohvitser ütles mulle, et nad lähevad maakohas asuvasse lasketiiru laskma. Ma ei läinud. Taaskord, mul ei olnud huvi pildistada lapsi relvadega.   

Veel üks näide. Ühel päeval oli Tallinnas suur õppus sadama piirkonnas, kus osalesid paramilitaarsed üksused Eestist ja teistest riikidest. Mul oli luba ja akrediteering, et minna mereväebaasi sisse, teha pilte ja intervjuusid. Nad ei lasknud mind enne harjutuse lõppu sisse, see võttis aega neli tundi. Sisse jõudes saatis mind Kaitseliidu ohvitser, kes ütles mulle, milliseid pilte ma võin teha ja milliseid mitte. Mind oli instrueeritud mitte tegema pilte noortest, mida ma ka ei teinud. Minu jaoks oli noortest piltide tegemine keelatud.

Lõpetuseks. Eestiga seotud lõikudes ei olnud kirjas mitte midagi alaealiste paramilitaarsete võitlejate kohta. Ma kirjutasin noortest ja laagritest Leedus ja Lätis, kus mul oli võimalus paljudega neist kohtuda.

Seega ma tõesti ei mõista neid solvanguid. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles