On aeg: Helsingi kesklinna kuulsaim park jätab puudega hüvasti

Just nüüd on tagumine aeg nautida Helsingi kesklinna kuulsaima pargi – Esplanadi alleede salapära ja varju, sest järgnevate aastate jooksul võetakse kõik vanad ja väärikad puud maha.

Helsingi linnavalitsuse andmeil midagi mõtlematut plaanis ei ole. Puude langetamise eesmärk on Esplanadi pargi liigistiku noorendamine. Uuenduskuur kestab kümme aastat.

Linna haljastusplaani kohaselt istutatakse iga mahavõetud puu asemele uus. Niisiis muutub Helsingi linnapilt peagi üsna märkimisväärselt ja see muutus on meist mõnelegi kahtlemata dramaatiline. Ent eaka allee puhul ka paratamatu, sest nii rahvarohkel väljakul tuleb puude tervist iseäranis hoolega jälgida.

«Seega tuleb lähema kümne aasta jooksul uuendusi teha,» kinnitas Helsingi linna keskkonnaameti arborist Juha Raisio Yle uudistele. 

Linnapuu saatus puudutab kõiki

Suurt lageraiet ei tule. Puud võetakse maha ükshaaval ning nende asemele istutakse uued. Põhjus väljavahetamiseks on praeguste puude seisund. Ehkki kogu allee noorenduskuur on hetkel veel vaid haljastuse planeerijate töölaual, sooviti inimesi uuendusega harjutama hakata juba nüüd. 

Puude mahavõtmine tekitab suuri tundeid kõikjal ja kõigis. Viimane suurem taoline kogemus on helsinglastel aasta algusest, mil Töölö linnaosas võeti maha võimas pärna-allee. Linlased reageerisid toimunule muuhulgas nii, et sidusid veel elavate puude ümber hüvastijätu-sõnumitega rätikuid ning tõid värskete kändude ümber hauaküünlaid. 

«Linnapuud on tähtsad ja armsad. Anname endile aru, et kui puud tuleb maha võtta, siis tuleb otsus kõigile mõistetavalt ka lahti seletada,» tõdeb Juha Raisio.

Viimati seisis ta taolise olukorraga silmitsi kohaliku kooli naabruses kasvanud vahtrapuu mahasaagimise otsust tehes. Sajandivahetusel Helsingi kauneimaks valitud puud ei olnud aga võimalik enam päästa – sedavõrd suurt kahju oli tormituul vahtrale tekitanud.

Vaade muutub aastakümneteks

Esplanadi allee puuremonti ei ole 205. aastase pargi ajaloos muidugi esmakordne. Pargi vanimad puud on tublisti üle saja-aasta kasvanud. Ent isegi puu kasvuperiood ühel hetkel lihtsalt otsa.

Dramaatilise tühjuse eest niisiis pääsu pole. Kindel on ka, et kui vanad puud kadunud on, muutub vaade pargile ja pargist aastakümneteks. Linna ilmegi muutub. 

Raisio sõnul tasub aga ennast hingeliselt valmis panna nii, et senise võimsa allee varjust pääseb nüüd nähtavale palju sellist, mis seni märkamatuks on jäänud.

«Esplanadi ehitiste kaunis arhitektuur avaneb siis kindlasti hoopis uuel moel. Ehk korvab see väärika allee kadumist vähemalt mingilgi moel,» arutleb Raisio.

Ent uus ei ole ka remondiootus. Praegusest plaanist on räägitud juba kaua: kümme aastat tagasi öeldi, et puuremont tuleb viie aasta pärast. Mis saab järgmise kümne aasta vältel ja pärast, on seni teadmata. Täpne plaan on, nagu öeldud, alles joonestuslaual. Fakt on, et allee ei noorene.