De Correspondenti ja Tomaso Clavarino põhiline süüdistus Postimehele on see, et pärast kolmapäeva õhtul avaldatud artikleid, millest esimeses kirjeldati tema teksti ja pilte ning teises võeti kommentaar Eesti kaitseministeeriumilt, ei võetud kohe tema vastukommentaari.
Samas on Hollandi väljaande ja Clavarino vastamisvalmidus jäänud suhteliselt tagasihoidlikuks ja aeglaseks.
Esimest korda üritas Postimehe ajakirjanik Martin Kutti itaallaselt vastukommentaari saada neljapäeva hommikul telefonitsi. Mitmele kõnele ei vastatud. Enne südapäeva saadetud e-kirjale ta kaks tundi hiljem siiski vastas.
«Ma nägin su telefonikõnet, kuid olen alates eilsest saanud Eestist palju telefonikõnesid, nende seas surmaähvardusi, ja ma ei vastanud. Ma saadan päeva lõpuks kirjaliku teatise, kui olen lugenud eile Postimehes avaldatud artiklit,» lubas Clavarino kirjas. Vastust päeva lõpuks ei saabunud, ka järgmise päeva meeldetuletusele ta ei vastanud. Rohkem kirju Kutti talt enam ei saanud.
Neljapäeval pöördus minu poole De Correspondenti toimetaja, kes ütles, et tahab enne väljaande vastuse andmist lisainfot. Ta sai vastused oma küsimustele ja lubas vastust samuti neljapäeva õhtuks, kuid seda ei saabunud.
Reedehommikusele järelepärimisele saatis De Correspondenti toimetaja kell 13.36 vastuse: «Mu peatoimetaja võtab ühendust; raske öelda, millal, kuid annan teada, kui tean rohkem.» Rohkem kirju ei tulnud temaltki. Et Postimehel on reedel varajane trükitähtaeg, sai vastust küll veel mõnda aega oodatud, aga lõpuks siiski küljed trükikotta saadetud.
De Correspondenti ja Clavarino vastulaused, mis siin samuti avaldatud (vt lisalugu), saabusid kell 18.59. Et küljendustähtaeg oli möödas ja nende avaldused mitmele kerkinud küsimusele vastuseid ei andnud, sai neile reede hilisõhtul saadetud täpsustavad küsimused palvega kirjale esmaspäeval kella 16ks vastused anda. Üsna kohe reede õhtul tuli Clavarinolt järgnev teade: «Ma lugesin viimast kirja Postimehelt. Küsimus, kust mu raha pärineb, on ennekuulmatu.»
Taas hilinemisega ehk eile kell 18.50 saabusid Clavarino kirjad koos ähvardusega, et järgmistele küsimustele tulevad vastused tema advokaatide kaudu.
- Kas olite teadlik, et samasugused vabatahtlike kaitseühendused (täiskasvanutele), nagu te nägite Baltimaades, eksisteerivad ka Rootsis, Taanis ja Norras, enne kui avaldasite oma artikli?
Muidugi olen ja olin teadlik vabatahtlikest kaitseüksustest teistes ELi maades. Minu artikli põhiline mõte, millest te võib-olla aru ei saanud, oli kasv Baltimaade vabatahtlike arvus, mitte nende olemasolu.
(Oma De Correspondenti artiklis kirjutas ta: «Ükskõik millises teises Euroopa Liidu riigis vaadataks sellist paramilitaarset tegevust kahtlusega ja see võidaks isegi keelata. Kuid mitte Balti riikides. Siin leiavad inimesed, et sellised grupid avaldavad positiivset mõju rahva ühtsusele ja riigi turvalisusele.» – toim)
- Kas te käisite Noorte Küttide laagris Leedus ja kas te küsisite, kas lapsed, kes harjutasid esmaabi, võiksid piltide tarbeks kätte võtta platsmassrelvad?
Ma käisin Leedu Noorte Küttide laagrites kõigi vajalike lubadega. Nagu ma olen juba öelnud, ei palunud ma kellelgi võtta plastmassrelvi või mängupüsse ainult pildistamise eesmärgil. See ei ole viis, kuidas ma töötan ja need noored harjutasid kõik nende objektidega käes, nagu on näha sadadelt fotodelt, mida ma tegin.
- Kas teile näidati kodutütarde laagrit Eestis?
Mulle näidati kodutütarde laagrit Eestis (oma eelnevas avalduses viitasin ma Noorte Kotkaste laagrile, mida külastasin, kuid ma arvan, et ma eksisin ja viitasin kodutütarde laagrile Tallinna lähedal). Nagu ma olen juba öelnud, oli seal ohtralt relvi, sest seal oli mitu lasketiiru. Mul oleks olnud võimalus oodata päev otsa ja teha foto noortest relvadega, kuid ma lahkusin pärast tundi aega, sest see polnud mu huvi ega fookus.
- Kas te palusite kodutütarde juhendajailt, kas nad võiksid lastele teie piltide tarbeks relvad kätte anda?
Ma ei palunud kunagi kellelgi lastele relvi tuua. Ma olen mitu korda sellele küsimusele juba vastanud. Ma ei ole elu sees ühtki fotot lavastanud ega ole isegi sellele mõelnud.
- Kas De Correspondenti makstud honorar kattis teie selle reisiga seotud kulud või oli teil muud rahastust? (Kui oli, kas te võiksite selgitada, kust see raha tuli?)
See on ennekuulmatu küsimus. Ma ei pea kellelegi selgitama, kuidas ma, nagu tuhanded vabakutselised üle maailma, end rahastan.