Relvis balti lastele keskendunud itaalia ajakirjaniku toon üllatas tema abistajaid

Lõpuks Hollandi alternatiivmeediaportaalis De Correspondent ilmunud lugu pidi esialgu minema Corriere della Sera ja Newsweeki veergudele.

FOTO: Erik Prozes

Tõenäoliselt oli see viha, mis ajendas fotoajakirjanikku Tomaso Clavarinot tegema fotoreportaaži Baltimaades patrullivatest relvastatud lastest ja «käsikäes natsionalismiga kasvavatest paramilitaarsetest ühendustest,» arvab itaallase Leedu kontaktisik.

«Ta tuli Leetu teadmisega, et kaitseministeerium lubab tal kohtuda kaitseliidu liikmetega ja osa võtta nende laagritest. Kohale jõudes taganes ministeerium aga oma lubadustest ja tal lubati osaleda ainult laste laagrites,» rääkis eile Postimehele leedulasest nn fixer ehk ajakirjanike vahendaja, kes nõustus juhtunut kommenteerima vaid tingimusel, et tema nime ei avaldata.

«Ma ei oleks iial arvanud, et Leedu kaitseministeerium käitub nõnda lugupidamatult välisajakirjanikuga,» oli leedulane nördinud.

Leedu Küttide Liidu ehk sealse kaitseliidu rahvusvaheliste suhete koordinaatori Dovydas Rogulise sõnul tahtis Clavarino näha nende organisatsiooni tegevust. Ja et tema saabumise ajal olid parajasti Noorte Küttide üritused Klaipedas, siis neid talle ka näidati.

«Nad andsid esmaabi ja pärast seda matkasid,» kirjeldas Rogulis laste tegevust. Ta ei eita, et piltidel olnud relvamakette noored kütid matkates tõesti kasutavad, aga eesmärgiks on distsipliini hoidmine ja mitte lastega taktikaliste harjutuste tegemine.

«Ma nägin ka pilte, kus lapsed hoiavad pärisrelvi, ma arvan, et see oli näitus, kus armee näitas, mida ta teeb,» lisas ta. Leedu küttide esindaja sõnul on pildid kontekstist välja võetud.

Rogulisi sõnul mõjus De Correspondenti artikkel eksitavalt, sest jääb mulje, justkui oleks tegu millegi Baltimaadele eriomasega. Nii nagu vabatahtlikke kaitseorganisatsioone, leidub ka nende noorteharusid üle Euroopa ja nende sisu varieerub riigiti. Mõni on sõjaväele lähemal, mõni rohkem tavaliste skaudioskuste juures.

«Briti armeekadetid on kaitseministeeriumi rahastatav noorteorganisatsioon, kuhu kuuluvad 12–18-aastased. Nemad on näiteks meist militaarsemad, kasutavad pärisautomaate ja tulistavad paukpadrunitega,» tõi Rogulis näite. Rootsi samasugune organisatsioon keskendub rohkem esmaabile ja ellujäämisoskustele.

Lätis Clavarinot edasi aidanud Dāvis Landorfs viis ta kokku sealse kaitseliidu ehk Zemessardze 12 täiskasvanud liikmega. Üks pere, kust Zemessardzesse kuuluvad isa ja kaks poega, võtsid neid vastu koguni oma kodus. «Ka paljud teised Zemessardze liikmed olid meiega tõeliselt lahked ja näitasid veel pärast intervjuusid oma linnu, lobisesid meiega jne,» märkis lätlane.

«Lisaks läksime ühte Jaunsardzē laagrisse (mida näeb selles artiklis),» kirjeldas ta Postimehele. «See on minu jaoks eriti veider – ta intervjueeris nii paljusid täiskasvanud Zemessardze liikmeid ega pannud neist ühtki oma loosse. Noortelaager oli tegelikult ajalises mõttes väike osa sellest, mida ta siin tegi.»

Kuigi pelgalt palgatud abistaja, mitte kaasautor, oli Landorfs abivalmis. Ta lasi Clavarinol Riias peatuda koguni enda kodus – mitte raha eest, vaid kaastundest vabakutselise ajakirjaniku vastu. Mujal ööbiti külalistemajades, toaüürid maksis Clavarino.

Pärast kaht nädalat Leedus ja üht Lätis liikus Clavarino Eestisse. Kodutütarde esimene kontakt Clavarinoga sai alguse tänavu 6. juunil, kui ühele nende instruktorile saabus kiri Eesti Ekspressi ajakirjanikult Marian Männilt.

«Tomaso on üliaktiivne ja entusiastlik,» kiitis Männi lehe aadressilt saadetud kirjas. «Ta on veetnud kaks nädalat Leedus ja nädal aega Lätis, et rääkida kohalike kaitseliitude aktivistidega ja teha pilte. Ta on võtnud osa õppustest ja sõitnud mööda Baltimaid ringi. Nüüd on aeg Eesti käes.» Eesti ajakirjanik märkis, on Clavarinol juba mitu kohtumist eri Eesti paikades ja ta arvas, et oleks tore ka lastega rääkida.

Männi rõhutas, et aitab itaallast puhkuse ajast ja oma agentuuri Fixerspress OÜ kaudu. «Olen täiskohaga Eesti Ekspressi ajakirjanik (enne töötasin Postimehes), selle aasta algul pärjati mind uuriva ajakirjanduse auhinna, Bonnieriga,» märkis ta kirjas.

Nagu Kaitseliidu Tallinna maleva noorteinstruktor Bärbel Salumäe hiljem ülemustele kirjutatud seletuskirjas märgib, lisas tema jaoks usaldusväärsust asjaolu, et Männi ise töötab Eesti Ekspressis.

Kodutütarde 6. juuni koondusele tulnud Männi üksi ja rääkinud seal vabatahtliku noortejuhi Maria Järvisega. «Suheldi palju meie tegemistest, kuid eelkõige tunti huvi selle vastu, kas meie noored püssi ka lasevad ja vormi kannavad,» jätkub Salumäe kirjeldus. Vastus olnud, et lasevad küll, aga see on sportpüss ja õhupüss kogenud treenerite käe all ja üks nende noor osaleb koguni MMil.

Ka Salumäe ise rääkis koonduse ajal Männiga ja lepiti kokku, et tema ja itaallane tulevad 7.–8. juunil Männiku lasketiirus peetavat 7–10-aastaste kodutütarde rühmalaagrit vaatama. «Järgmisel päeval Marian helistas ja küsis, mis ajal meil laagris midagi toimub, eelkõige, millal laskmine toimub,» lisab Salumäe.

Samal õhtul sai Salumäe kõne noortejuht Järviselt, kes ütles, et asi tundub kahtlane: kogu aeg uuritakse, kas saaks pilti tüdrukutest laskeasendis. «Muutusime ka ise ettevaatlikumaks ega olnud enam vaimustuses, et nad meie laagris osalevad. Siiski kutset laagrisse ei tühistanud, aga lasketreeningul osalemist ka neile ei pakkunud,» läheb instruktor edasi.

«Laagrisse saabudes küsisid nad uuesti (eelkõige Marian korduvalt), kas ikka ei saaks lasketreeningust pilti ja meie järjepidevalt, et kahjuks ei saa me oma päevakava muuta,» märgib Salumäe seletuskirjas. Kui Clavarino ja Männi nende juurest Ida-Virumaa suunas lahkusid, palus halba aimav kodutütarde instruktor staabiülemat, et too hoiataks Alutaguse malevat, et nood ei laseks lapsi relvaga pildistada.

Männi sõnul viis tema ja Clavarino kokku Leedu vahendaja, kes on tema hea sõber (veebilehel fixers.press oleva info kohaselt on nad äripartnerid – toim). Itaalia fotoreporteri sõnul pidi lugu tulema kaitseliidu eriilmelistest liikmetest.

«Minu ülesanne oli talle otsida huvitavaid persoone, kellega kohtuda, ja tema siinoleku ajal teda nendega kokku viia ning nende juttu tõlkida. See tundus mulle kui ajakirjanikule huvitava kogemusena,» selgitas Männi eile Postimehele.

Eesti ajakirjaniku sõnul küsis ta tõesti Kaitseliidu esindajatelt, kas on laagreid, kus oleks n-ö action’it ehk püssiga laskmisi, et fotod oleksid atraktiivsemad. Kui selgus, et ei ole, siis jäi see teema sinnapaika. «Seda, et Clavarino oleks palunud fotolavastust relvadega, mina tõesti ei märganud. Ja ma olin peaaegu kogu aeg temaga,» rääkis Männi.

Männi sõnul ei oleks ta fotoreporterit mingil juhul aidanud, kui ta oleks teadnud, et lugu tuleb Baltimaade lapssõduritest: «Sellist lugu ei saakski teha, sest see ei vasta ju tõele.»

Männi sõnul ütles Itaalia fotoreporter talle alguses, et lugu ilmub Itaalia ühes suurimas nädalalehes L’espresso. Hiljem aga, et päevalehes Corriere della Sera.

Kaitseliidu avalike suhete osakonna ülem Tanel Rütman näitas eile Postimehele talle 15. märtsil saabunud kirja, kus Clavarino ütleb, et tema töö avaldatakse Newsweekis ning lõpuks saab sellest fotoraamat ja –näitus.

«Ma kirjutan teile, sest töötan laia projektiga, mille raames uurin vabatahtlike gruppide kasvu Baltimaades ja Venemaa ohtu,» märkis itaallane Rütmanile saadetud kirjas. «Minu mõte on rääkida nende gruppide lugu ja mõningate nende inimeste lugu, kes otsustasid selles osaleda.»

Vähemalt eilsete otsingute järgi oli Clavarino neljanädalase reisi tulemusel valminud vaid siinkirjeldatud lugu Hollandi alternatiivmeediaportaalile De Correspondent.

Männi sõnul oli ta Clavarino artiklit nähes muidugi väga üllatunud: «Otsisin talle kolm kuud erinevaid inimesi, kellega vestelda, aga lõpuks ei kasutanud ta neist kedagi. Ühesõnaga tegin ma täiesti kasutut tööd.»

Üldiselt jättis itaallane Männile sümpaatse mulje: «Ta oli entusiastlik ja pühendunud ning isiklikult mul temaga negatiivset kokkupuudet ei olnud.» Väike kahtlus tekkis tal ainult päris lõpus, kui Clavarino kurtis, et ta raiskas Balti riikide külastamiseks vaid raha ning midagi head ta ei saanudki: «Siis mõtlesin küll, et aga mida ta siis tahtis?»

Oma eile De Correspondentile saadetud kirjas märkis Landorfs, et otseseid ajakirjanduseetika rikkumisi ta itaallasega koos olles ei märganud. «Minu probleem selle artikliga on selles, et see on ühepoolne ja jätab kõrvale palju infot, konteksti ja ajaloolised faktid Läti Zemessardze ja Jaunsardzē kohta, millega Tomaso kurssi viidi,» jätkas kiri, «mis veelgi halvem, ta ei ole ka õiglane Zemessardze ja Jaunsardzē inimeste suhtes, keda ta kohtas – nemad olid avatud, ausad ja jagasid temaga tervet rida põhjuseid, miks nad osalevad.»

Lätlase kiri De Correspondentile lõppeb hinnanguga: «Selles loos puuduvad komplekssus, kontekst ja nüansid, kuigi päriselus on need selgelt olemas. Võib muidugi öelda, et on ajakirjaniku valik, mida kasutada ja mis jätta kõrvale, kuid antud juhul on lugu minu arvates sensatsioonihimuline ja püüab olla võimalikult šokeeriv.»

Sarnaselt Landorfsiga võttis ka Leedu vahendaja pärast artikli nägemist ühendust selle avaldanud portaaliga:. «Ma palusin neil mitmes kohas parandusi teha, mis on tänaseks õnneks sisse viidud.»

Männi rõhutab, et see oli Clavarino, kes palus tal korduvalt uurida, kas lapsi tulistamas pole võimalik pildistada. Ta ütles seda ka Salumäele, et vahendab vaid Clavarino küsimusi. Clavarino hakkas lastest väga rõhutatult rääkima alles mõned päevad enne Eestisse saabumist. «Mulle tuli see üllatusena, aga sel hetkel ei saanud ma enam taganeda. Tagantjärele tark olles – see oli viga. Vabandan kõigi ees, keda ebamugavasse olukorda panin. See tõesti ei olnud minu soov,» märkis ta täna hommikul Postimehele saadetud täienduses.

Viimane lõik on loole lisatud 1. augustil 2017, kell 9.15.

Tagasi üles