USA osaleb Pariisi leppe hülgamisest hoolimata tulevastel kliimaläbirääkimistel

Pariisi kliimaleppe toetajad USAs Valge Maja ees meelt avaldamas. Foto: PAUL J. RICHARDS/AFP/Scanpix

Kuigi USA loobus president Donald Trumpi juhtimisel Pariisi kliimaleppest, lubas riik kõigest hoolimata läbirääkimistel osaleda ja peab võimalikuks sellega isegi taas ühineda, vahendab Deutsche Welle. 

Ühendriikide välisministeerium teatas, et andis Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile (ÜRO) teada, et kavatseb 2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimaleppest nii kiiresti kui võimalik taganeda. Samas soovitakse järgneva nelja aasta jooksul osaleda kliimaläbirääkimistel- ja kohtumistel, et kaitsta USA huve ja hoida end kõigi arengutega kursis.

Teates lisati, et nii on USA-l võimalik avatud hoida kõik võimalused- kaasa arvatud leppega taasühinemine, kui neile pakutakse paremaid liitumistingimusi.

Avaldus on suuresti sümboolne, sest Washington ei saa leppest taganeda kolme aasta jooksul peale selle jõustumist. Lepe jõustus 2016. aasta 4. novembril, mis tähendab, et lahkumisprotsess ei saa alata enne 2019. aasta sama kuupäeva.

Lahkumisläbirääkimised võtavad umbes aasta, mistõttu langeks tegelik lahkumine kokku 2020. aastal aset leidvate presidendivalimistega.  

Pariisi kliimaleppe näol on tegemist ajaloolise rahvusvahelise lepinguga, mille tingimused pandi paika 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte nädalaid kestnud konverentsil. See oli esimene kord, kus ligi 200 riigi liidrid koos kliimapoliitikat arutasid ja sõlmisid siduva kokkuleppe.

Eriti oluline oli, et erinevalt sellele eelnenud Kyoto protokollist liitusid Pariisi leppega ka kaks maailma suurimat saastajat USA ja Hiina. Lepet vedanud endisele USA presidendile Barack Obamale oli see muidugi oluline töövõit.

-mitte lasta globaalset keskmist temperatuuri tõusta kõrgmale kui 2 ºC üle tööstuspöörde-eelse aja keskmise ning panustada selle hoidmisele alla 1,5 ºC,

-suurendada võimekust kohaneda kliimamuutuste kahjulike mõjudega, vastupidavust neile mõjudele ja vähendada «niipea kui võimalik» kasvuhoonegaaside emissioone toidutootmist vähendamata,

-toetada vähem jõukaid riike kliimamuutustega kohanemisel ja heidete vähendamisel.

Praegu on leppe allkirjastanud 197 riiki, nende hulgas ka Euroopa Liit tervikuna. Neist riikidest 147 on leppe ka ratifitseerinud. Kui USA ja Euroopa Liit olid ühed leppe vedajatest, siis olulisteks edulugudeks loetakse Hiina ja India kaasatulekut.