Tarja Halonen: meie tuleviku võti on sotsiaalne innovatsioon

Foto: President Tarja Halonen. Foto: president Tarja Haloneni büroo / Lasse Keltto

Sel nädalavahetusel väisab Eestit president Tarja Halonen. Reede õhtul avab ta Käsmus nii Soome 100. sünnipäevale pühendatud Viru Folgi kui ka unikaalse näituse «Piirideta meri». Laupäeval arutleb president Halonen Paides arvamusfestivalil populismist ja äärmuslusest. 

Seoses visiidiga avaldame president Tarja Haloneni pöördumise, mis on kirjutatud, mõeldes Suomi 100 lugejatele.

* * *

Soome on tõusnud iseseisvuse ajal mitmes mõttes maailma tippu. Tõusu taustal on tugevad põhjamaised väärtused, mis on meid ja maad kandnud läbi rasketest aegadest. 

Soomlased väärtustavad enim turvatunnet ja soovivad oma elu ise planeerida. Otsustajad ei tohi seda unustada.

Põhjamaisesse pärandisse kuulub olulise osana kogu ühiskonda läbiv võrd(õiguslik)suse põhimõte. Eriliselt hästi oleme õnnestunud edendama võrdõiguslikkust avalikus sektoris. Ka erasektoris sooviksin ma peagi samasugust arengut näha.

Soomlased toetavad jätkuvalt heaoluriigi arengut ja hindavad häid valitsemispõhimõtteid. Ka haridusteema on meile südamelähedane. Me ei ole pühakud, ent soomlase meelest peab ühiskond olema rajatud avatusele ja aususele.​

Üks Soome kultuuri olulisim osa on meie suhe loodusega. Meile on loodus erakordselt oluline ja me oskame loodust austada. Usume ka rahvusvahelisse koostöösse. Väikse riigina mõistame, et üksi maailma muuta ei saa.

Säästlik areng kannustagu meid järgneva sajandi täitumisel

Olin aasta algul Mehhikos toimunud ÜRO kohtumisel, kus tuli jutuks ka Soome juubeliaasta. Soomet tunnustati selle eest, et me nii suurel tähtpäeval pöörame suurt tähelepanu just võrdõiguslikkusele, haridusele ja säästvale arengule.

Küsimus ei ole vaid selles, kuidas teha Soomest parem riik, vaid küsimus on selles, kuidas saame üheskoos luua parema maailma.

Säästliku arengu keskmes on alati ja erineval moel just innovatsioon, uutmoodi tegemine. Sageli tähendab see tehnoloogilist arengut, mis on oluline näiteks energiatootmises ja kliimapoliitikas. Kuid veelgi olulisem on meie oma tuleviku mõttes hoopis sotsiaalne innovatsioon. See ei koosne mitte ametiasutuste ja ekspertide ettekirjutustest, vaid selles peitub ka omajagu rahvatarkust. Sotsiaalsed uuendused on ka midagi, mida saab kopeerida vaesematesse riikidesse.

Usaldus on kallihinnaline aare

Hea sotsiaalne kliima on oluline – see on palju olulisem, kui enamike riikide eksperdid usuvad. Kogu igapäevaelu dünaamika, meie isiklikest asjadest alates, sõltub sellest, kuidas me end rahvana, inimkonnana tunneme. Soomlased väärtustavad enim turvatunnet ja soovivad oma elu ise planeerida. Otsustajad ei tohi seda unustada. Näiteks, kui avalikkuseni jõudis informatsioon valitsuse plaanidest piirata lastehoiuteenuseid, mõjutas see otsus peagi sündivust.

Soomlased usaldavad üksteist ja ühiskonda keskmisest rohkem. Just  usaldust tulebki tulevikku silmas pidades hoida kui kallihinnalist aaret. Sest usaldust on lihtne kaotada, kuid väga keeruline taastada.

Soome juubeliaasta tähtsaim juhtmõte on ÜHESKOOS – yhdessä. Loodan, et ka järgmistel aastatel on see moto soomlastel hinges ja meeles ning aitab meid läbi raskuste.  Sest ükskõik, mida meil kogeda tuleb, me kogeme seda koos.

________________

President Tarja Halonen on võrdõiguslikkuse nõukoja auesimees ja naisorganisatsioonide keskliidu algatatud projekti «Sata tasa-arvoteko» patroon. Soome 11. president Halonen oli ametis aastail 2000–2012.