Saksamaa kaitsekulutuste tõstmine SKTst kahe protsendini aastas on ebarealistlik ja vale eesmärk, leidis Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SPD) kantslerikandidaat septembrikuistel parlamendivalimistel Martin Schulz.
Merkeli vastaskandidaat: NATO kahe protsendi siht on vale (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ütleme selgelt ei Trumpi (USA presidendi Donald Trumpi - toim) ja CDU/CSU (Saksa liidukantsler Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit ja selle Baieri sõsarpartei - toim) kahe protsendi sihile,» kirjutasid Schulz ja tema erakonnakaaslane Thomas Oppermann eile ilmunud ühisartiklis Saksa kaitsepoliitika kohta.
Keegi ei taha seda juba meie mineviku tõttu. Sel pole ka tulevikku silmas pidades mõtet.
«See pole mitte üksnes ebarealistlik, vaid lihtsalt vale eesmärk. Kui me tõstaksime Bundeswehri aastased kulutused praeguselt 1,2 protsendilt kahele protsendile SKTst, siis see ligemale kahekordistaks meie praegusi kulutusi, mis on 37 miljardit eurot,» selgitasid nad.
«Saksamaa oleks siis kaugelt kõige suurem sõjaline jõud Euroopas. Keegi ei taha seda juba meie mineviku tõttu. Sel pole ka tulevikku silmas pidades mõtet,» lisasid poliitikud. «Selgelt parem alternatiiv on Euroopa kaitseliidu loomine.»
Euroopa Parlamendi endine president Shculz ja SPD parlamendifraktsiooni juht Oppermann avaldasid toetust suuremale kaitsekoostööle ELi riikide vahel, juhtides tähelepanu sellele, et kui USAs on 30 erinevat relvasüsteemi, siis ELi liikmesriikides on neid kokku 178.
«Vähene koostöö liikmesriikide vahel läheb aastas maksma hinnanguliselt 25 miljardit kuni 100 miljardit eurot. Me peaksime neid vahendeid investeerima teadusesse ja tehnoloogiasse, mitte säilitama paralleelstruktuure,» jätkasid nad, «meie pikaajaline eesmärk on Euroopa armee.»
Arvamusloo autorid nimetasid Trumpi kahe protsendi kulutuste meeldetuletust Euroopa liitlastele provokatsiooniks, millega Merkel ja tema koduerakond on kaasa läinud. Kuigi SPD kuulub koos konservatiividega koos valitsusliitu, on Schulzi ja Oppermanni sõnul selle raha kulutamiseks paremaid ideid.
SPD poliitikute sõnul pole nende eesmärgiks teha Saksamaast sõjalist suurjõudu, vaid selle asemel soovitakse konflikte ja sõdu ära hoida laiapõhjalisema julgeolekupoliitilise lähenemisega. Välismissioonidel peaks Saksamaa nende sõnul täitma väljaõppe ülesannet ning aitama kaasa riigi- ja kohtuvõimude arendamisele.
«Sotsiaaldemokraatlik välis- ja julgeolekupoliitika on rahupoliitika,» kirjutasid autorid. «SPD tagab jätkuvad lisakulutused kaitsevõimesse, panustades lisaraha diplomaatiale, kriisiennetusele, humanitaar- ja arengukoostööle. See on ainus viis, kuidas saavutada maailma kriisides kestev rahu.»
Sama meelt ka välisminister
Saksamaa kaitsekulutused moodustavad praegu umbes 1,2 protsenti SKTst. 2014. aastal Walesis toimunud NATO tippkohtumisel leppisid liikmesriigid kokku töötada järgneva kümne aasta jooksul selle nimel, et kaitsekulutused moodustaksid SKTst kaks protsenti.
SPD on juba varem kahtluse alla seadnud, kas NATO on üldse kindlalt kahe protsendi eesmärgis kokku leppinud, viidates 2014. aasta tippkohtumise deklaratsioonile, mis nende sõnul räägib eesmärgist, mitte kohustusest.
Schulziga sarnaseid ideid väljendas märtsis Tallinnat külastades ka tema erakonnakaaslasest välisminister Sigmar Gabriel.
«NATO ei otsustanud, et kümne aasta jooksul peab iga liikmesriik jõudma kaitsekulutusteni kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust,» ütles Gabriel toona Walesi tippkohtumisele viidates.
Gabriel lisas, et kui Saksamaa hakkaks kaitsele sedavõrd palju kulutama, tähendaks see sõjalise ülemvõimu ehitamist. «Ei usu, et meie naabrid seda tingimata sooviksid. Kui kahe protsendi eesmärki selgeks nõudeks pidada, tähendab see, et riik paneb igal aastal 60 miljardit eurot Bundeswehri. Peame mõtlema, kas ülejäänud Euroopa tahaks näha sellist Saksamaad,» selgitas ta.
Ka ütles Gabriel, et tänapäeva maailmas ei saa tagada julgeolekut vaid kaitsekulutuste abil. «Enamikku sõdadest ja pagulastega seonduvatest muredest ei saa lahendada rohkema relvastuse ostmisega. Me peame kaitsma inimesi nälja, vaesuse ja sõja eest,» ütles ta. Gabriel tõi näiteks Põhja-Aafrika olukorra, mille lahendamiseks ei piisa sõjalistest meetoditest.
Saksa väliminister kinnitas, et toetab tugevalt seda, et Euroopa koordineeriks oma võimekust. «Ei ole eriti mõttekas, et igaüks teeb sama asja, vaid me peame koostööga Euroopa julgeolekustruktuurides edasi liikuma,» lausus ta.