Satelliidifotod: metsikud tulekahjud möllavad sel aastal isegi jäisel Gröönimaal (3)

Kaur Maran
, Atlase vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsatulekahju Gröönimaal
Metsatulekahju Gröönimaal Foto: NASA Earth Observatory

Maailma riikides on see aasta pretsedenditult palju metsatulekahjusid. Nüüd tuleb välja, et põleb ka Gröönimaa, kirjutab Popular Science.

Kuna Gröönimaa on ligi 80 protsendi ulatuses kaetud jääväljadega, tundub seal maastikutulekahjude puhkemine mõistagi üsnagi ebatõenäoline, aga nagu kirjutab Popular Science, võib jäise maa nüüd tõepoolest arvata nende riikide või piirkondade hulka, kus see suvi eriti tulekahjuderohke on.

Maastikutulekahjud ei ole Gröönimaal päris pretsedenditud, kuid üldiselt on nad siiski küllaltki haruldased. See 20 protsenti maapinnast, mis jää all ei ole, on nimelt kaetud põõsaste, puhmaste ja rohumaadega, mis võivad piisavalt kuivade tingimuste puhul kergesti heleda leegiga põlema minna.

Näib, et viimaste aastate ilmastikuolud soosivadki põlengute sagenemist. Nimelt on piirkond viimasel ajal olnud oluliselt soojem kui tavaliselt ning seni teadmata põhjustel on ka pinnavett aina vähem. Nii ongi kujunenud täiuslikud tingimused tulekahjuks jääsaarel.

Esimesena tuvastas põlengu NASA Maa-observatooriumi satelliit 31. juulil, pärast mida on sellest pilte saanud ka satelliidid MODIS ja Suomi, aga ka Euroopa Kosmoseagentuuri Landsat 8 pardal olev Operational Land Imager kaamera.

Alljärgnevast videost saab näha, kuidas tuli viimase nädalaga edasi arenenud on:

Ka varasemad Gröönima tulekahjud on satelliitidelt näha olnud, kuid nii lausalisi vaatlusi pole varem tehtud – teadlased nägid piltidel midagi, kuid ei saanud kindalt öelda, millega tegu on. Kõigi varasemate piltide analüüsimise esialgsete tulemuste põhjal teatas Delfti Tehnoloogiaülikooli geograafia ja kaugseire professor Stef Lhermitte siiski, et 2017. aasta jooksul on vähemalt NASA kosmosekaamera MODIS suutnud tabada rohkem Gröönimaa maastikutulekahjusid kui viimase 15 aasta jooksul kokku.

Kuna antud piirkonnas aga puhmaid ega kõrrelisi ei kasva, peab põlevaks materjaliks olema tuhandete aastate jooksul kogunenud turvas, mis teeb tule kustutamise eriti keeruliseks. Turba kuivamist ja seejärel süttimist peetakse ka üheks suuremaks kliimamuutustest tingitud ohuks Gröönimaal, kirjutab NPR.

Foto: ESA Copernicus / Sentinel-2 / Pierre Markuse
Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles