Postimees Soomes: koalitsioonikõnelustest tõotab tulla põnevusdraama

Pekka Ervasti Foto: Erakogu

Soomlased tõdevad, et nii põnevaid parlamendivalimisi pole igavas Põhja-Euroopa riigis juba aastakümneid nähtud. Kuid ka valimisjärgsed sündmused pakuvad vähemalt sama palju närvikõdi.

Põnevuse taga on küll Põlissoomlaste ajalooline edu, ent palju olulisem küsimus on, kuidas lahendatakse keerulised koalitsiooniläbirääkimised.

Traditsiooniliselt alustab võimukõnelusi võitjapartei, tänavu ilmselt Koonderakond (Postimehe trükkiminekuks ei olnud lõplikud tulemused selgunud). Kuigi enne valimisi teatasid kõik teised suuremad erakonnad, et ei välista nendega koalitsiooni astumist, näib Põlissoomlaste juhi Timo Soini olukord üsna lootusetu.

«Kui lihtsalt pilti vaadata, siis rohelised läheksid valitsusest välja ja Põlisoomlased (PS) sisse. Veel veidi aja eest olin veendunud, et see on kõige loomulikum käik. Kuid nüüd pole ma enam kindel, kuna PS on võtnud nii jäiga seisukoha ELi päästepaketi osas ja mul on raske ette kujutada, kuidas nad sellest välja nihverdavad,» analüüsis tuntud poliitikaajakirjanik Pekka Ervasti üleeile.

Ervasti sõnul oleks Soini kaasamine valitsusse täiesti võimatu, sest nii Jyrki Katainenile kui ka Mari Kiviniemile on päästepakett prioriteediks. «Soini on aga nii palju kordi öelnud, et ta ei toeta seda,» ütles Ervasti Postimehele.

Kui Katainen küsib igalt parteilt esimese asjana, mis on teie seisukoht päästepaketi osas, ei ole Ervasti arvates mõeldav, et ta jagaks võimu kambaga, kes ütleb kohe, et meie selles kaasa ei löö.

Seis on siiski väga keeruline: «PS võidab tohutult ja seetõttu peaksid nad olema valitsuses. Võimatu on mõelda, et valimiste ainuke võitja jäetakse valitsusest välja – see oleks väga ebausutav.»

Vaja usutavat opositsiooni

Ervasti sõnul ootab ta huviga, kuidas probleem lahendatakse. Kuigi ühe variandina on õhus, et valimiste kolm suuremat erakonda moodustavad koalitsiooni, ei pea Ervasti seda kuigi tõenäoliseks ega ka soovitavaks.

«[Koonderakondlane, parlamendi spiiker] Sauli Niinistö on juba varem rääkinud kolme suure ideest, mis on minu arvates arutu, kuna see tapab opositsiooni,» ütles Ervasti. «See mull võib ühel hetkel lõhkeda ja riik vajab ikkagi usutavat opositsiooni. Kui PS on juba saanud niivõrd suureks, siis seda võiks ära kasutada,» selgitas ta. «SDP jääb edasi opositsiooni.»

Uus koalitsioon võib olla ajalooline, kuna ajast, mil Koonderakond esimest korda valitsusse pääses, pole paremtsentristlik valitsus kahte valimisperioodi järjest jätkanud.

«Tean, et nii Keskerakonnas kui ka Koonderakonnas on inimesi, kelle jaoks on eriti tähtis näidata, et praegune liit võib jätkata ka kaks valimisperioodi,» rääkis Ervasti.

Juba tänasest võib aga hakata nägema, kui kiirelt valimislubadused kokku kukuvad. Soomet ootavad ees suured eelarvekärped, millest enne valimisi ükski partei rääkida ei tihanud. Seda enam, et valimislubadused näevad nende taustal veelgi teostamatumad.

«Argipäev tuleb esmaspäeval majanduspoliitikaga. Nad peavad tegema tõsiselt suuri kärpeid ja raskeid otsuseid. Keegi ei julgenud ebameeldivat teemat enne valimisi üles võtta. Juba Kataineni näost oli näha, et see painab teda. Ta teab küll, mis seal kipitab,» vaagis Suomen Kuvalehti ajakirjanik. «Mida räägitakse enne valimisi, ei oma enam suurt kaalu valimiste järel. Muidugi jäetakse alati varuväljapääse.»

Valitsusse minnes saaksidki suurima hoobi Põlissoomlased, kes on oma eduloo üles ehitanud ühest küljest töötute ja vaeste abistamise ning teisalt eurovastasuse peale. See tõi lühiajaliselt suure edu, kuid üsna pea on oodata suurt kukkumist. Seda eelkõige suurte lubaduste ja parteisisese lõhestatuse tõttu. Teisalt oleks Soini ministrina Ervasti meelest vägagi hea ning tuleks toime kõikides valitsuse ametites.

«Põlissoomlastelt koguneb parlamenti ebamäärane seltskond saadikuid, kellel pole midagi muud ühist kui vaid ideoloogia, milles nad on läinud kaasa populismiga. Seltskonnas on väga erineval tasemel ja erinevat suunda esindavat rahvast. Neil on sisseehitatud pomm,» leidis Ervasti. «Soini mõistab, et kompromisse on vaja. Asi on nüüd retoorikas: kuidas ta suudab toetajatele selle selgeks teha. Muidugi on see raske, kuna inimestel on tõesti suured ootused, et valitsuses tehakse suuri tegusid ja muudetakse suunda. Kuid see pole võimalik.»

Rohkelt mõtlemisainet peaks seetõttu olema ka valitsuse moodustajal, kuna juhul kui PS kaasatakse, võib see kiirelt laguneda. Valitsusel peaks selleks otstarbeks olema parlamendis üle saja koha ka ilma Põlissoomlasteta.

«Ja see on juba väga raske matemaatiline kombinatsioon,» lisas Ervasti. «Samuti jääb võimalus, et valitsus ei istu võimul kogu valimisperioodi, nagu siiani tavaks.»
Küll aga on Põlissoomlaste mõju teistele erakondadele suur. Teised parteid sobitavad oma programmi PSi liini järgi, kuna näib, et sellele on rahva tugi, näiteks immigratsiooni karmistamise või ELi-vastase kriitika osas.

«PS viitab sellele, et Soome on olnud ELi oivik, ning see vastab tõele. Kõigi nende Euroo­pa teemadega on liiga hoogsalt kaasa mindud,» tõdes Ervasti. «Meist ei saa 10–15 aasta jooksul eurooplasi. Euroo­pa identiteet ei sünni kümne aasta jooksul, see on sugupõlvede küsimus. Pool rahvast oli referendumil ELi vastu ja nüüd, kui on raskusi, saab sellele viidata.»

Suur suunamuutus on jama

Veelgi olulisem on Ervasti meelest see, et opositsioon hakkaks Soomes lõpuks käituma nagu opositsioonile kohane. Siiani on opositsiooni roll olnud pea olematu ning sellest on tingitud ka SDP langus ja Põlissoomlaste ülikiire tõus. Naiivne on aga arvata, et Põlissoomlaste edulugu Soomes tohutuid muutusi kaasa tooks.

«Tõsiselt – kui keegi väidab, et saab teha mingi suure suunamuutuse, ajab ta jama. Soome on pisike rahvus, oleme ELi liikmed ja 75 protsenti meie reeglitest tuleb juba EList. Põlissoomlased on pildil vaid põhjusel, et veerandsada aastat on tehtud poliitikat, kus pole olnud usutavat opositsiooni,» nentis ta.

«Kaks kolmest suurest erakonnast on valitsuses ja see kolmas on teeselnud opositsioonis olemist,» pahandas Ervasti. «Nad pole tahtnud valitsusega sildu põletada, kuna järgmiste valimiste järel on nad taas koos. Seetõttu poleks palju vahet, kas peaminister oleks sotsiaaldemokraat või koonderakondlane… Sotsiaaldemokraadid läksid opositsiooni täpselt sama šablooni järgi: «Olgu, oleme siin neli aastat tublilt, ei põleta sildu.» Põlissoomlased tulid nagu tellitult.»


SDP muutis suunda umbes aasta eest ning otsustas, et valitsusse pääsemiseks peaks niikuinii enam hääli koguma. Kuid muutus tuli liiga hilja ning polnud enam usutav. «Kõik teavad, et kui SDP oleks valitsuses olnud, oleks nad päästepaketi poolt hääletanud. Nüüd hääletasid aga vastu,» tõi Ervasti näite.

Mis nüüd juhtub
•    Soome tuntud poliitikakommentaator Pekka Ervasti (pildil) peab Põlissoomlaste kaasamist valitsusse vähetõenäoliseks seoses nende vastuseisuga ELi päästepaketile.
•    Samas oleks ebausutav ka nende väljajäämine, sest nemad on nelja aasta tagusega võrreldes valimiste suurimad võitjad.
•    Juhul kui PS kaasatakse, võib koalitsioon kiirelt laguneda, arvestades PSi liikmeskonda.
•    Valitsusel peaks seepärast olema Eduskuntas üle saja koha ka ilma Põlissoomlasteta.
•    Valimislubadused võivad kiirelt kokku kukkuda, sest valitsus peab asuma eelarvet kärpima.