Asepresident Mike Pence’i topeltmäng

USA asepresident käis juulis Eestis kahepäevasel visiidil, kohtudes ka president Kersti Kaljulaidiga. Foto: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

USA asepresident Mike Pence eitab kategooriliselt, et on sihikule võtnud Valge Maja, kuid on astunud ridamisi samme, mis panevad ta sõnades kahtlema; ka Pence’i Eesti-visiit teenis kahtlemata muu hulgas ka ta – diplomaatiliselt öeldes – pikaajalisi huve.

Ameerika teise mehe äsjane Euroopa-visiit, mille käigus ta põikas sisse ka Eestisse, et president Donald Trumpilt selge ja tugev toetussõnum tuua, sai USA meedias suhteliselt leige kajastuse osaliseks. Osalt seepärast, et samal ajal jälgiti ja kommenteeriti Trumpi ametiaja suurimat segadust Valges Majas (ropu suuga kommunikatsioonijuhi Anthony Scaramucci vallandamist).

USA päevaleht New York Times, mis oma kommentaariveergudel ei varja, et Trump ei ole neile sümpaatne president, seadis juhtkirjas Pence’i poolt Eestis, Gruusias ja Montenegros edastatud sõnumite täieliku paikapidavuse lausa kahtluse alla – just selle, mil määral Trump tegelikult ise nende sõnade taga oli. «Kelle poolt Venemaale saadetavat sõnumit uskuda?» küsiti toimetuse kommentaari pealkirjas. «Asepresident Mike Pence tõi oma reisil Ida-Euroopasse märkimisväärselt (USA poliitika) järjepidevust arvestava sõnumi – kiites vanu liitlasi ja taaskinnitades Ameerika pühendumust demokraatlike riikide kaitsele nende maade eest, kes neid õõnestaksid. Väga halb, et neid seisukohti ei jaga ega väärtusta eriti agaralt mees, kelle alluvuses ta Valges Majas töötab.»