/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2011/04/17/559346t1h43fc.jpg)
Õigusteadlane Rein Müllerson rõhutas, et etniline puhastus, mida tänapäeval kuriteoks peetakse, oli minevikus igati normaalne käitumisviis rahvusriikide tekkimisel.
Müllerson: ajalooliselt peeti etnilist puhastust normaalseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ajalooliselt oli etniline puhastus normaalne, niimoodi Euroopas rahvusriigid tekkisidki, etnilise puhastuse või sundassimileerimise käigus,» selgitas Müllerson ETV saates «Välisilm».
«Rahvusvaheline üldsus ei luba enam seda lihtsalt teha, mida peeti normaalseks veel 15.-16. sajandil. Ajad on teised, 21. sajand pole enam keskaeg,» lisas ta.
Haagis asuv Jugoslaavia rahvusvaheline kriminaaltribunal (ICTY) mõistis Horvaatia armee ekskindrali Ante Gotovina reedel süüdi inimsusevastastes kuritegudes ja karistas teda 24-aastase vangistusega.
Kohtu hinnangul vastutas Gotovina sadade tsiviilisikute tapmise ja serblaste külade hävitamise eest Horvaatias Krajinas, mis oli end kuulutad iseseisvaks Serbia Krajina Vabariigiks, hinnanguliselt 200 000 serblast aeti piirkonnast minema. Haagi kohtuprotsessi jälgiti Horvaatias hoolega, kuna paljud peavad Gotovinat rahvuskangelaseks.
«Sõjaõiguse põhilised normid on paika saanud tavaliselt pärast suuri sõdu ja võitjate poolt kirja panduna, viimati olid need Genfi konventsioonid pärast Teist maailmasõda,» selgitas õigusteadlane.
«Isegi õiglane või õiguspärane sõda peab olema läbi viidud vastavalt mingisugustele reeglitele, tuleb jälgida, mida sõjaõigus lubab,» selgitas Müllerson.
«Kõikides endise Jugoslaavia vabariikides toimus etniline puhastus, serblased tegid seda rohkem, kuna olid tugevamad, aga kõikidel pooltel tehti seda,» nentis jurist.
«Oleks vaid Krajinast Serbia väed välja löödud, aga otsustati ka Krajina territoorium serblastest puhastada, see on üks põhilisi nüansse,» rääkis Müllerson.
Tema sõnul on Jugosolaavia sõjatribunal oma protsesside ja otsustega juba kõvasti muutnud sõjaõigust. «Sõjaõigus on muutunud tribunali töö tõttu palju modernsemaks.»