/nginx/o/2017/08/17/6998811t1h074b.jpg)
Sajad viimastel aastatel Rootsi saabunud afgaani pagulasnoored kogunevad juba üle nädala Stockholmi kesklinnas, et avaldada meelt tagasi Afganistani saatmise vastu, vahendab Rootsi Raadio.
Video: Stockholmi politsei keeldub 11 päeva kestnud afgaani noorte meeleavaldust laiali löömast (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
‼️ #Kabul? Nope, #Afghan migrants are sitting in the liberal #Stockholm, #Sweden. pic.twitter.com/ahdSfdLSb1
— Onlinemagazin (@OnlineMagazin) August 14, 2017
Kavas on aga laieneda ka teistesse Rootsi linnadesse ja koolidesse. Meeleavalduse algatanud noortevõrgustik The Young in Sweden püüab aktiviseerida suvepuhkuselt naasvaid õpilasi, et need ka oma klassides sarnaste protestiaktsioonidega alustaksid.
Üks Rootsi parlamendi ees istuvatest meeleavaldajatest on 2015. aastal Rootsi tulnud Ahmad Rahimi. Ta näitab Rootsi Raadio reporterile oma uut tatoveeringut. Seal on rootsi keeles kirjas Amnestia, kohe!. «See on praegu minu jaoks kõige tähtsam ja sellepärast ma selle ka tegin,» ütleb Rahimi.
/nginx/o/2017/08/17/6998813t1h156d.png)
Noormehe hinnangul peaks Rootsi valitsus nende Afganistani tagasisaatmise lõpetama, sest seal on nii ISISe kui kui Talibani oht.
«Me kuuleme pidevalt terrorirünnakutest ja Afganistanis toimuvast genotsiidist uudistest iga päev. Aga Süüria või teiste riikide puhul see nii ei ole,» kinnitab Rahimi. «Just seepärast väärivad ka just afgaanidel kõige enam amnestia saamist,» ütleb ta.
Meeleavaldusi on külastanud ka mitmed poliitikud, sealhulgas rändeminister Heléne Fritzon, kuid Rahimi sõnul on Rootsi poliitikud neile selja keeranud. Minister ütles siiski eile Rootsi Raadiole, et valitsusel pole kavas Afganistani tagasisaatmisi peatada.
«Ma usun Rootsi parlamendi poolt kehtestatud korraldusse, mille kohaselt poliitkud küll teevad seadusi, aga otsuste langetamise on vastavate ametkondade, antud juhul migratsiooniameti kätes, ning igat juhtumit vaagitakse individuaalselt,» ütles Fritzon.
Lisaks sadadele afgaanidele on nendega solidaarsusest liitunud ka mitmed kohalikud, annetades näiteks toitu ja magamiskotte.
Teiste sõnul on aga antud meeleavaldus juba ilmselgelt liiga pikale veninud.
«Rootsis on kõigil õigus meelt avaldada, aga küsimus on, kas see peab kestma nädalaid? Nad on oma sõnumi juba teatavaks teinud,» ütleb kesklinnas elav Diane Rauscher.
Hoolimata mitmetest kaebustest, ütleb aga Stockholmi politsei pressiesindaja Lars Byström, et niikaua kui protestiaktsioon püsib rahumeelene, pole politseil kavas seda laiali ajada.
2015. aastal saanus Rootsi ligikaudu 40 000 afgaani, kellest enamik olid saatjata alaealised. Rootsi migratsiooniameti poolt on oma asüülitaotlusele positiivse vastuse saanud ligikaudu 45 protsentsi.