/nginx/o/2011/04/19/560927t1h0a99.jpg)
USA ajaloo ühest suurimast keskkonnakatastroofist, Mehhiko lahe naftaõnnetusest möödub aasta.
Mehhiko lahe naftakatastroofist möödub aasta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naftaplatvormil Deepwater Horizon leidis 20. aprillil aset plahvatus ja platvorm uppus kaks päeva hiljem, 22. aprillil, kirjutab mtv3.fi.
Ligi kolme kuu jooksul lekkis katkisest puuraugust lahte naftat, mida arvatakse kokku olevat umbes viis miljonit barrelit.
Siiani pole teada, kuidas naftareostus edaspidigi piirkonna ökoloogiale mõju avaldab.
Maailm jälgis möödunud aasta kevadel ja suvel pingsalt Mehhiko lahel toimuvat võitlust naftaga. Sügaval lahe põhjas olnud leket oli raske peatada ja selle tõttu oli reostus väga laiaulatuslik.
«Seal piirkonnas ei olnud looduslikku või inimese poolt tekitatud katastroofi toimunud tuhandeid aastaid,» lausus Louisiana ülikooli mereuurija Paul Sammarco.
Kuid mitte kõik ei muretse sealse keskkonnareostuse pärast.
«Kui juhtunut laiemalt vaadelda, võtta arvesse lekke hulk ja Mehhiko lahe suurus, siis oli see katastroof küllaltki väiksemastaabiline ning selle mõju kasin,» arvas Gulf of Mexico Foundation uurija Quenton Dokken.
Looduskaitsjad on aga siiani mures seal elavate delfiinide, tuunikalade, haruldaste lindude ning tundliku sooökosüsteemi kahjustada saamise pärast. Põhjus selles, et nii lahevees kui ka põhjas on siiani naftat, mille mõju ei osata ette ennustada.
Rannikuala turism ja kalastus on hakanud nüüd aasta hiljem uuesti jalgu alla saama. Kohalikud ärimehed on siiski murelikud.
«Enne naftakatastroofi möödunud aasta jaanuaris oli mul kalendris kalastusturistidele aastaks broneeritud 230 kalapüügiretke. Selle aasta jaanuaris oli neid kogu aastale vaid viis,» oli kohalik paatide üürimisfirma omanik Ron Price murelik.