:format(webp)/nginx/o/2017/08/18/7003323t1hb560.jpg)
Soome juubeliaasta suurim rahvapidu «ÜHESKOOS ehk sada päeva sajani» toimub just sel nädalavahetusel ja pidutsetakse nii kogu Soome kui ka kaheksas välisriigis. Tallinnas, Soome suursaatkonna õues toimub suur sünnipäevapidu koos lõbusa ühislaulmisega.
Eesti Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) orkestri saatel lauldakse ühiselt Eestis ja Soomes populaarseid laule, mille meloodia on tuntud hästi ka teisel pool Läänemerd. ÜHISLAULMINE Toompeal (Kohtu 4) asuva Soome saatkonna õuel algab laupäeval, 26. augustil kell 18.30. Kohapeal on saadaval ka laulikud, milles ettekandele tulevate laulude sõnad on mõlemas keeles kenasti sees.
Ootuspärasel on laulikutes nii Georg Otsa kuulsaks lauldud «Saaremaa valss», kui ka «Miki merehädas», mis eestlastele tuttav nii Artur Rinne kui ka Hanna-Liina Võsa esituses.
Loomulikult on laulikus ka mõlema riigi hümnid. Muide, ühisest viisist hoolimata on hümnide esitus siin- ja sealpool lahte pisut erinev. Nimelt kordavad soomlased oma hümnis iga salmi nelja viimast rida.
Ent järgnevalt tutvustame veel mõnegi teise ettekandele tuleva loo tausta.
Eestlasele meenuvad selle väljendiga ilmselt veel kaua just need neli mahehäälset esitajat – Uno Loop, Kalju Terasmaa, Eri Klas ja Arved Haug –, kellest sai kokku kord Eesti Raadio meeskvartett. Tänu lääne laulutekstide kuld-sättijale Heldur Karmole sai «Green Fields» ka suupäraselt täpse tõlke.
Laulu esmaesitajateks olid selle loojad: Frank Miller, Terry Gilkyson ja Richard Dehr. Kolmekesi nad oma laulu ka salvestasid, ent loodetud edu jäi saavutamata.
Laulu tähelend algas alles nelja venna esitusest ehk siis kui «Brothers Four» laulu oma repertuaari valis. Sealt edasi teati laulu ka nii Eestis kui Soomes. Tänaseks on soome muusikud igihaljast laulust kümneid versioone salvestanud. Siinkohal kõlagu näitena naishääle esitatud «Vihreät niityt». Laulab estraaditäht ja tangoprintsess Tarja Lunnas:
See ameerika lastelaul «If You're Happy and You Know It» on populaarne paljudes riikides. Kuna lauluviisi ja sõnade loojatest pole aga kellelgi enam aimu, siis on laul senini vabakasutuses. Soomes kannab laul nime «Jos sull lysti on» ja laulust on tehtud ka n.–ö täiskasvanute versioon pealkirjaga «Testamentti» (tõlkes testament). Tuttavale viisile on Reino Helismaa seadnud sõnad, mis lähevad umbes nii: «kui ma suren, siis mu saapad pärid sa» («Jos mä kuolen, vanhat kenkäni sä saat...»). Laulu plaadistasid 1969. aastal teineteisest sõltumata nii Kauko Käyhkö ja kui ka Tapio Rautavaara. Järgneva näite muusiku testamendist esitab aga hoopis Timo Jämsen:
Kes meist poleks seda laulu või meloodiat kuulnud? Kui mitte mujal, siis tervituslauluna raadiost kindlasti. Olgu kuidas on, soomlased laulavad seda senini reisilaeval karaokebaaris ning endiselt leidub pruutpaare kes oma pulmas esimese tantsu just selle meloodia järgi tantsivad. 1949. aastal Kaarli Linna viisistatud laulu «Kullane noorus» sõnad seadis Kullervo Lahtinen.
Teksti autori kohta olgu veel üks eestlasi puudutav, ent soomeski üsna vähetuntud fakt: nimelt kirjutas Kullervo Lahtinen soomekeelsed sõna ka eestlaste jõululaulule «Tiliseb, tiliseb aisakell». Kuidagi on aga juhtunud nii, et soomlased peavad seda 1934. aastal loodud laulu juba aastakümneid ja täiesti kindlameelselt soome lauluks. Ometigi on nii, et viis seadis sellele jõululaulule 1944. aastal Saksamaa kaudu USA-sse pagenud Leo Wirkhausi ning sõnad on 1941. aastal hukatud andeka luuletaja Julius Oengo-Oro sulest. Ent usun, et eestlane pole siinkohal kade ühti. Eriti kui mõelda, et seesama 1934. aastal soomekeelsed sõnad (Kilise, kilise kulkunen – Aukusti Simojoki) saanud jõululaul on levinud ühtekokku vähemalt 70 riigis. Ning liiatigi kui mõelda, et ka meie usume vahel, et Ivo Linna hitiks lauldud «Suvi» on eesti laul. Tegelikkus selgub siinsamas pisut hiljem.
Ent kui nüüd esmalt viidatud laulu juurde tagasi tulla, siis on hea teada näiteks, et «Kullane noorus» (Kultainen nuoruus) salvestati esmakordselt 1949. aastal. Ning seni viimane plaadistus on tehtud ametlikult aastal 1998.
Soomlaste armastatuim versioon kõlab rahvasuus «tangokuningaks» ristitud Olavi Virta esituses:
See meeleolukas ja üdini head tuju täis laul sündis Soomes ja sai sündides nimeks hoopis «Taitaa tulla kesä» (vabas tõlkes: Paistab, et tulebki suvi). Esko Koivumiehe kirjutatud tekstile seadis laulja, muusik ja tänaseks juba ka parlamendisaadiku leiab söönud Mikko Alatalo 1981. aastal noodid kukile ja laulu kuulsusrikas teekond algas.
Tänaseks on laul kuuldavasti Eestis populaarsemgi. Muuhulgas on see laul Eestis kõlanud ka 1987. aasta laste- ja noorte tantsupoel. Pidu kandis pealkirja «Aastaring tantsuringis» ning koreograaf Mait Agu loodud ja seatud «Suvi» oli viimane tants enne peo finaali. See kõik sai aga võimalikuks tänu Ivo Linnale, kes Soome kolleegilt ja sõbralt saadud laulu esimest korda teleekraanil lastesaates ette laulis. Ja muidugi eraldi tänu kuulub Reet Linnale, kes soomekeelsed sõnad tõlkes nii meeldejäävateks vormis.
Soomlaste Iffiks nimetatud Mikko Alatalo tutvus Linnade perega sai alguse samuti teleekraanilt. Nimelt juhtisid toona muusikasaadete toimetuse saatejuht Reet Linna ja armastatud muusik Mikko Alatalo üheskoos ETV ja Soome YLE TV-2 ühissaadet «Õhtutäht – Iltatähti». Saade läks 1979. aasta oktoobris eetrisse mõlemas riigis ning saate eesmärk oli soomlastele tutvustada Eesti pop- ja rockmuusikat.
Järgnevas helinäites kõlab Alatalo menulugu korraga kolmes keeles. Tiitrist hoolimata on kindel, et siin laulab eestikeelsete versiooni mitte Ivo Linna, vaid tema «Apelsini»-aegne bändikaaslane, muusika Tõnu Aare:
See meilgi nii armas meloodia on tegelikult hoopis Rootsist pärit laul «Vandrarvalsen», mis 1800-ndatel liikus lauldes Soome ja oli iseäranis populaarne Porvoo piirkonnas. Soomekeelsed sõnad seadis meloodiale J. Alfred Tanner.
Valssi on soomekeelsena salvestatud vähemalt poolsada erinevat versiooni. Esimese lindistuse tegi 1. detsembril 1920. aastal ameerika-soomlane Juho Koskelo. «Hulkuri valssi» ehk soome keeles «Kulkurin valssi» on laulnud mh ka Tapio Rautavaara.
Ent üks kuulsamaid esitusi kõlab Soome samanimelises mängufilmis, millele just selle laulu põhjal kirjutas stsenaariumi Soome kirjanik Mika Waltari. Film valmis 1941. aastal ning oli kuni kultusfilmi «Tuntematon sotilas» («Tundmatu sõdur» – 1955. aastal valminud versioon) valmimiseni Soome kõigi aegade vaadatuim kodumaine mängufilm (1945. aasta lõpuks oli filmil 1 230 993 vaatajat). Järgnevas videos ongi katkend filmist ning peaosas laulu esitaja Tauno Palo.
See laul on ilmselt paljudele eestlastele üllatus. Rääkimata faktist, et tegemist on eesti filmiajaloo esimese heli-mängufilmi nimilooga. 1932. aastal valminud «Päikese lapsed» on säilinud paraku vaid osaliselt. Kuid hinnalisema osa – nimilaulu – on soomlased meie jaoks ehedal kujul alles hoidnud.
43-minutilise filmi režissöör oli Theodor Luts ning koos oma abikaasa Aksella Lutsuga kirjutati filmile ka stsenaarium. Nimilaulu sõnad on samuti Aksella sulest ilmunud. Nii väidavad nimelt soomlased ise, ehkki eestlaste andmetel loonud sõnad hoopis Juhan Jaik.
Filmi helilooja oli aga soomlane Georg Malmstén, kes laulu «Auringon lapset» (Päikse lapsed) ka 1933. aastal Berliini helistuudios soomekeelsena linti laulis. Sõnad oli selleks tõlkinud R. R. Ryynänen ja mitte Erkki Karua, nagu väidavad ekslikult helifilmi tiitrid. Ooperilaulja koolitusega, ent peamiselt estraadiartistina rahva südamesse jäänud Malmsténi tähelend algas 1927. aastal ning see kestis pea surmani. Laulja lõpetas esinemised 1980. aastal. Ta suri mais 1981.
Rahulikku ja pisut uinutavat meloodiat on soomlased ka pisut tantsulisema rütmiga elavdada püüdnud, ent siinkoha kõlagu siiski algne versioon. Esitajaks helilooja ise ehk Georg Malmstén:
Need noodid panin kord Berliini loomaia kohvikus esimesele ettejuhtuva ajakirja kaanele kirja saksa helilooja ja muusikakirjastaja Wilhelm 'Wiga' Gabriel. Väidetavalt meenutanud nii mõnigi käik selles loos Müncheni linna hümni, ent helilooja kinnitas, et tegu on rahvaviisi seadega.
Nii 1935. aastal sündinud laul kandis originaalis pealkirja «In München steht ein Hofbräuhaus», ning levis kiiresti üle riigipiiride. Eestis teatakse seda laulu niisiis «Õllepruulija» nime all. Soomes kannab laul pealkirja «Oo Johanna». Väidetavalt olnud laulu esmane pealkiri siiski hoopis «Oh, Johannes» ja Klaus Richteri saksakeelse teksti tõlkis soome keelde Kauko Käyhkö.
Plaadistati seesinane lugu Soomes esimest korda 1938. aastal ja hääle andis meloodiale Georg Malmsten ning kõlab lugu nii:
:format(webp)/nginx/o/2015/08/28/4426133t1h75f2.jpg)