Reinsalu konverentsist sai Kreeka kuumim poliitteema

Kreeka rahandusminister Euclid Tsakalotos (vasakult), töö- ja sotsiaalminister Efi Achtsioglou ja justiitsminister Stavros Kontonis, kes peab ka Praha kevadet kommunismi võiduks. Foto: Wassilis Aswestopoulos / Scanpix

Homme Tallinnas algav kommunismikuritegude konverents, mis Eestis on siiani pälvinud üsna napilt tähelepanu, on juba möödunud nädala lõpust tõeline poliitvaidluste tulipunkt Kreekas.

«See teema on Kreeka meedias suur, valitsusvastane vasaktsentri ajaleht Ta Nea tuli esmaspäeval välja pealkirjaga «Stalinism võimul»,» rääkis Postimehele ajalehe Kathimeri ajakirjanik Yannis Palaiologos.

Küsimus kerkis üles möödunud nädalal, kui Kreeka avalikkus sai teada, et nende vasakpopulistliku Syriza valitsuse justiitsminister Stavros Kontonis oli lükanud tagasi Eesti kolleegi Urmas Reinsalu kutse üleeuroopalisele kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäevale ELi praeguse eesistujariigi pealinnas Tallinnas.

Päevakavas on justiitsministrite kohtumine, kommunismi ja natsismi ohvrite mälestustseremoonia Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba juures, konverents «Kommunistlike režiimide kuritegude pärand 21. sajandi Euroopas» ning näituse «Kommunismi ajastu» avamine meremuuseumi püssirohuaidas.

Kommunismi voorusi kiites üritas minister Kontonis muuseas väita ka, et üks selle positiivseid saavutusi oli Praha kevad.

Eesti justiitsministeeriumi jõudis Kontonise kiri möödunud reedel. Üsna samal ajal, kui mitte varem pidi kiri jõudma ka Kreeka meediasse, sest sellest ajast sai seal alguse avalik vaidlus.

«Muude asjade seas teatas ta seal, et Kreeka rahvas ja valitsus ei saaks iialgi aktsepteerida üleskutset võrdsustada kommunism natsismiga,» sõnas Palaiologos.

Kommunismi voorusi kiites üritas minister Kontonis muuseas väita ka, et üks selle positiivseid saavutusi oli Praha kevad. «See teema läks laialdaselt arutlusele sotsiaalmeedias ja tavameedias ning võeti üles [põhilise opositsioonierakonna] Uue Demokraatia poolt,» märkis Palaiologos.

«Tundub, et valitsusel on hea meel seda võimendada, et näidata oma kahanevale toetajaskonnale, et nad on jätkuvalt vasakpoolsete valitsus, kuigi on tarvitusele võtnud suure hulga parempoolseid majandusmeetmeid, nagu kulude ja pensionite kärped, erastamised jne,» arvas Kreeka ajakirjanik.

«Valitsus väidab, et sellised üritused [nagu Tallinnas] kipuvad ignoreerima kommunistliku ideoloogia positiivset pärandit, sidudes selle natsismi kuritegudega. Nad peavad antikommunismi äärmusparempoolse poliitika rindeks,» selgitas ta.

«Opositsioonil on samuti hea meel selle üle, et nad saavad üles võtta teema, mis tundub asetavat Syriza väljapoole Euroopa peavoolu,» lisas Palaiologos. Samamoodi meenutavad Syriza kriitikud ja Kreeka populaarseimaks parteiks tõusnud Uus Demokraatia seda, et praegune valitsus toetab Venezuelale nälja ja demokraatiavastased reformid toonud Nicolás Maduro režiimi.

«Täna andis vastulöögi Syriza parteiorgan Avgi, kes süüdistas paremtsentristlikku opositsioonierakonda Uus Demokraatia natsismi puhtakspesemises. See käib niimoodi edasi-tagasi mõlema poole poliitikute vahel,» rääkis Palaiologos.

Kõnealusel konverentsil esineva Eesti eurosaadiku Tunne Kelami hinnangul pole Kreeka vasakpoolsete reaktsioonis midagi üllatavat ega maksa seda ka üle paisutada.

Kuigi Kreeka meediast ilmneb, et Kelamiga samasse Euroopa Rahvaerakonna parteiperesse kuuluvad Uue Demokraatia poliitikud on Syriza ministri avalduse hukka mõistnud, ükski Kreeka konservatiiv selles küsimuses Eesti ideekaaslastega ühendust võtnud pole. «See on Euroopa jooksva poliitika vaatevinklist väike asi,» jäi Kelam stoiliseks. «Saadikute tegevus pole ju keskendunud ajaloo hindamisele.»

Ürituse sisust rääkides märkis Kelam, et kommunistlikele kuritegudele selge poliitilise ja moraalse hinnangu andmine ei piirdu üksnes minevikuproblemaatikaga. «See on põletav praktiline kaasaegne küsimus,» ütles ta. «Viimased ligi 17 aastat ei möödu päevagi, mil maailmas ei muretsetaks president Putini käitumise ja Vene agressiooniohu pärast.»

Kelami sõnul on see kommunismile hinnangu andmisest kõrvalehiilimise praktiline hind. Kui kommunismi inimsusevastastele kuritegudele oleks pärast 1991. aastat antud hinnang nagu natsismile, poleks praegu mõeldav, et kommunistlike kuritegude täideviija KGB esindaja saanuks tõusta Venemaa liidriks. Nagu on mõeldamatu, et Gestapo ohvitserist oleks saanud uue Saksamaa kantsler.

«Tegelikult on Kreeka ministri reaktsioon esmajoones positiivne signaal, sest siiani on Lääne-Euroopa eelistanud sellest temaatikast vaikselt isoleeruda,» arutles Kelam edasi. «Mina tervitan seda reaktsiooni, sest lõpuks saame hakata teema üle debateerima.»

IRLi eurosaadik meenutas ka Kreeka eripära Teises maailmasõjas: «Neid ei vabastanud Punaarmee, vaid britid, kelle vastu kohalikud kommunistid hakkasid kohe sõdima, ning Kreeka oli äärepealt langemas kommunistliku diktatuuri alla. Kui nende arust on kohatu kritiseerida üht maailmasõja võitjat, kuidas siis hinnata seda, et Kreeka kommunistid alustasid kohe relvastatud võitlust teise Euroopa vabastaja – Ühendkuningriigi vastu?»

23. augusti mälestuspäeva peetakse 2009. aastast, kui Euroopa Parlament võttis vastu vastava resolutsiooni. Sellest ajast on kommunismi- ja natsismiohvreid tol päeval mälestatud paljudes Euroopa pealinnades. Eesistujamaana korraldas mullu tol päeval samasuguse konverentsi Slovakkia.

Kutse oma konverentsile saatis Eesti nii kõigile ELi maadele kui ka ühenduse ametlikele idapartneritele. Peale Reinsalu osalevad konverentsil ka Läti ja Leedu justiitsminister. Ülejäänud riigid on saatnud end esindama kas kantsleri või osakonnajuhataja.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Katrin Lunti sõnul on kindlasti esindatud Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Ungari, Iirimaa, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Hispaania, Ühendkuningriik. «Küsimärgiga on veel Rootsi ja Moldova, aga nagu sellistel puhkudel ikka, võib viimase minuti muudatusi veel ette tulla,» lisas ta.

Vasakfraktsiooni kriitika

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon (GUE/NGL) kritiseeris konverentsi, süüdistades Eestit Euroopa Liidu eesistumise politiseerimises, kirjutas veebiväljaanne Euractiv.

Kui Eesti ELi presidentuuri teatel on Euroopa kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeval korraldatud üritus mõeldud kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuseks, siis GUE/NGLi hinnangul solvab Tallinnas korraldatav konverents Euroopa ajaloolist mälu.

«Ajal, mil paremäärmuslased ja neonatsid kasutavad ära ELi poliitika läbikukkumist, on natsismi ja kommunismi võrdsustamine ajalooliselt vale, ohtlik ja vastuvõetamatu. Lisaks fakt, et Eesti valitsus otsustas keskenduda «kommunistide kuritegudele», näitab selgelt kavatsust kasutada ELi roteeruva eesistumise institutsiooni ideoloogilistel eesmärkidel,» väitis grupp.

GUE/NGL ärgitas ELi liikmesriikide justiitsministreid üritust Kreeka eeskujul boikoteerima.