Steinmeier Tallinnas: Euroopas maksab seadus, mitte tugevamate õigus

Frank-Walter Steinmeier üleeile Kadriorus. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Täna pidas Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier kõne Eesti Teaduste Akadeemias. Steinmeieri kõne juhatasid avasõnadega sisse Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja üritust modereerinud õiguskantsler Ülle Madise. 

Saksamaa liiduvabariigi presidendi kõne kandis pealkirja «Saksamaa ja Eesti - muutlik minevik, ühine tulevik». Üritusel olid kohal paljud kõrged ühiskonnategelased, eesotsas president Kersti Kaljulaidi ja peaminister Jüri Ratasega.

Paljuski keskendus Steinmeier oma pool tundi kestnud kõnes tänase Molotov-Ribbentropi pakti aastapäevale, Balti ketile ja sellele järgnenud sündmustele, mille abil Eesti ja teised Balti riigid oma iseseisvuse taastasid. Eriliselt tõi ta välja ka selle, kuidas Balti ketis osalejad laulsid kõigis kolmes keeles laulu «Ärgake, Baltimaad».

Saksamaa president  lisas veel, et kuigi tihtipeale viidatakse «väikesele» Eestile ja «suurele» Saksamaale, tunneb ta tänasel päeval end sakslasena Balti riikide kodanike kõrval väiksena ja imetleb Balti riikide julgust uue tuleviku loomisel.

Molotov-Ribbentropi pakti ja iseseisvuspüüdluste kõrval oli Steinmeieri jaoks kolmandaks oluliseks sümboliks tänase päeva juures ka tänapäevase Euroopa üks olulisi põhimõtteid, mille kohaselt maksab Euroopas seadus, mitte tugevamate õigus. See on tema sõnul põhjuseks, miks ei lepita riigipiiride vägivaldse muutmise ja Krimmi annekteerimisega Venemaa poolt ning ei kavatseta leppida sõjaliste meetmetega Euroopa piiride lähistel.

Ka saatis Steinmeier torke Venemaa tegevuse suunal, lausudes: «Mitte ühelgi välisriigil ei ole õigust kuulutada end mõne teises riigis elava grupi kaitsjaks. Meie seisukoht on selge - meie, eurooplased, hindame ja kaitseme mitmekesisust ning meie rahvad ei vaja isehakanud kaitsjaid.»

Kui eilsel pressikonverentsil lausus president Kaljulaid, et Eesti asub piirkonnas, kus praegusel hetkel on pinged kõrgel, siis täna väitis sama ka Steinmeier, öeldes, et Eesti asub nende pingete piirijoonel.

Presidendi kõnest jäi kõlama tema mõtteavaldus selle kohta, et ajalugu ei tohiks kasutada relvana. «Ühine mälu pakub rahvastele ja tervetele riikidele identiteeditunnet. Kuid ma olen kindlal seisukohal, et ajalugu ei peaks kasutama relvana,» viidates populistlikele poliitikutele, kelle tegevusest on järjest rohkem näha ajaloos toimunu ärakasutamist.

Sellega pidas president silmas nii poliitikuid Euroopa Liidu sees kui ka Venemaa teadlikku positsiooni oma identiteedi kujundamisel selliselt, et see vastanduks lääneriikidele. «Kui me defineerime end rõhutades oma erinevust teistest, siis me anname edumaa agitaatoritele,» lausus Steinmeier.

Pärast Steinmeieri kõnet esitas talle küsimuse Riigikogu liige ja ajaloolane Mart Nutt, kes tõi välja, et ajaloo võrsed ulatuvad ka tänapäeva. Samuti nentis Nutt, et kui agressorit ei peatata, hakkab ta piire katsetama, tuues näiteks Gruusia ja Krimmi sündmused. Steinmeierilt uuris Nutt, mida peaks vaba maailm ja sealhulgas Saksamaa tegema, saatmaks selge sõnum selle kohta, et säärased sündmused enam ei kordu?

Ise toona Saksamaa välisministri ametis olnud Steinmeieri sõnul muutsid Gruusia ja Krimmi sündmuste järel tehtud otsused julgeolekuolukorda Euroopas. Tema hinnangul reageeriti tekkinud probleemidele kiiresti ja asuti lahendusi otsima, tuues näiteks Balti õhuturbemissiooni ja Walesi ning Varssavi NATO tippkohtumised, mille järel suurenes vägede kohalolek terves regioonis. Steinmeier ei nõustunud väitega justkui NATO ja Euroopa Liit oleksid probleemide ilmnemisel käed rüpes istunud.

Õiguskantsler Madise lõpetas ürituse tähendusrikaste sõnadega: «Igasugune partnerlus on imelihtne lihtsatel aegadel, aga tegelik sõprus ja partnerlus tuleb välja siis, kui aeg on keerulisem.»

Täna hommikul kohtus Steinmeier Eesti noorte arvamusliidritega. Pärast kõnele järgnenud lühikest arutelu asus Saksamaa president koos delegatsiooniga teele Läti poole.