Steinmeier arvustas Venemaa agressiivsust

Frank-Walter Steinmeier üleeile Kadriorus.

FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

Saksamaa presidendi Frank-Walter Steinmeieri eilse kõne Eesti Teaduste Akadeemias juhatasid sisse Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja üritust juhatanud õiguskantsler Ülle Madise. Pidulikul üritusel olid kohal paljud kõrged ühiskonnategelased eesotsas president Kersti Kaljulaidi ja peaminister Jüri Ratasega.

Steinmeier keskendus pealkirja «Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik» kandnud pooletunnises kõnes 1939. aastal sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäevale ning Balti ketile 1989. aastal ja sellele järgnenud sündmustele, mille käigus Eesti ja teised Balti riigid oma iseseisvuse taastasid.

Saksamaa president märkis, et kuigi tihtipeale viidatakse «väikesele» Eestile ja «suurele» Saksamaale, tundis ta eilsel päeval end sakslasena Balti riikide kodanike kõrval väiksena ning imetleb Baltimaade julgust uue tuleviku loomisel.

Molotovi-Ribbentropi pakti meenutamise ja Baltimaade kolme aastakümne taguse iseseisvuse taastamise püüdluste kõrval nimetas Steinmeier kolmandaks suureks sümboliks üht tänapäeva Euroopa peamist põhimõtet, mille järgi maksab Euroopas seadus, mitte tugevamate õigus. See on tema sõnul põhjus, miks ei lepita riigipiiride vägivaldse muutmise ja Krimmi annekteerimisega Venemaa poolt ning ei kavatseta leppida sõjaliste meetmetega Euroopa piiride lähistel.

Ka tegi Steinmeier torke Venemaa pihta. «Mitte ühelgi välisriigil ei ole õigust kuulutada end mõne teises riigis elava grupi kaitsjaks. Meie seisukoht on selge: meie, eurooplased, hindame ja kaitseme mitmekesisust ning meie rahvad ei vaja isehakanud kaitsjaid,» lausus ta.

Saksamaa presidendi kõnest jäi kõlama teinegi mõtteavaldus. «Ühine mälu pakub rahvastele ja tervetele riikidele identiteeditunnet. Kuid ma olen kindlal seisukohal, et ajalugu ei peaks kasutama relvana,» ütles ta, viidates populistlikele poliitikutele, kelle tegevuses võib järjest rohkem näha ajaloos toimunu ärakasutamist.

Sellega pidas Steinmeier enda sõnul silmas nii poliitikuid Euroopa Liidu sees kui ka Venemaa teadlikku positsiooni oma identiteedi kujundamisel niimoodi, et see vastanduks lääneriikidele. «Kui defineerime end, rõhutades oma erinevust teistest, siis anname edumaa agitaatoritele,» märkis ta.

Pärast Steinmeieri kõnet esitas talle küsimuse riigikogu liige ja ajaloolane Mart Nutt (IRL), kes märkis, et ajaloo võrsed ulatuvad ka tänapäeva. Samuti nentis Eesti poliitik, et kui agressorit ei peatata, hakkab see piire katsetama, tuues näiteks Gruusia ja Krimmi sündmused.

Nutt uuris Steinmeierilt, mida peaks vaba maailm ja Saksamaa tegema, saatmaks Venemaa selge sõnumi, et säärased sündmused enam ei kordu.

Gruusia ja Krimmi sündmuste ajal oma kodumaa välisministri ametis olnud Steinmeieri sõnul muutsid nende sündmuste järel tehtud otsused julgeolekuolukorda Euroopas. Tema sõnul reageeriti tekkinud probleemidele kiiresti ja asuti otsima lahendusi; ta tõi näiteks Balti õhuturbemissiooni ning NATO tippkohtumised Walesis ja Varssavis, mille järel suurenes vägede kohalolek kogu siinses piirkonnas. Steinmeier ei nõustunud väitega, justkui oleksid NATO ja Euroopa Liit probleemide ilmnedes käed rüpes istuma jäänud.

«Igasugune partnerlus on imelihtne lihtsatel aegadel, aga tegelik sõprus ja partnerlus tuleb välja siis, kui aeg on keerulisem,» lausus õiguskantsler Ülle Madise üritust lõpetades.

Eile hommikul kohtus Steinmeier ka Eesti noorte arvamusliidritega. Pärast kõnele järgnenud lühikest arutelu asus Saksamaa president koos teda saatva delegatsiooniga teele Lätisse.

Tagasi üles