ÜRO mõistis hukka kobarpommide kasutamise Liibüas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Ülestõusnute võitleja kobarpommi tükiga.
Ülestõusnute võitleja kobarpommi tükiga. Foto: SCANPIX

ÜRO Inimõiguste Ülemkomissar Navi Pillay mõistis hukka kobarpommide kasutamise nädalaid Liibüa valitsusvägede piiramisrõngas olevas Misratas.

Pillay andmetel on kolonel Muammar Gaddafile lojaalsed väed kasutanud paljudes riikides keelustatud lõhkekeha korduvalt. Samuti mõistis Pillay hukka selle, et valitsusväed ründavad Lääne-Liibüas asuvat Misratat raskerelvadest, vahendas uudistevõrk AFP.

Ülemkomissar märkis, et üks kobarpomm plahvatas paarisaja meetri kaugusel Misrata haiglast. Tema sõnul on valitsusväed otseselt rünnanud kahte linnas asuvat kliinikut, mis Pillay kinnitusel on sõjakuritegu.

Teise maailmasõja ajal välja töötatud kobarpommid on õhukese seinaga ja tsiviilisikutele eriti ohtlikud lõhkekehad, mida ebatäpsuse tõttu kasutatakse sageli suurtes kogustes. See relv on tõhus eelkõige ulatusliku maa-ala vaip-pommitamise läbiviimisel.

Kobarpommid sisaldavad sadu väiksemaid pomme, mis pannakse ettenähtud kõrgusel lendsütiku abil plahvatama. Kobarpommide vastaste sõnul on relv vananenud ja ebamoraalne, sest sagedased on juhtumid, kus maapinnale langenud kobarpommid alati ei lõhke, vaid jäävad maapinnale pahaaimamatuid ohvreid ootama.

Kuna kobarpommid on varustatud tundlike sütitutega, siis lõhkevad need isegi kergemini kui maamiinid. Seetõttu võib plahvatusohtlik lahingumoon põhjustada tsiviilisikute vigastusi kuid või isegi aastaid hiljem. Eriti suurt ohtu kujutavad kobarpommid lastele, kes on eriti uudishimulikud nende ligitõmbava väljanägemise tõttu.

Kobarlahingmoona keelustamise konventsiooniga on liitunud 108 riiki. Sellega pole liitunud aga Venemaa, Hiina, USA, Eesti ja Soome.

Tagasi üles