Kõikjal Soomes ja ühtekokku kuuel mandril peeti 26. augustil Soome ajaloo suurimat rahvapidu. Nimelt algas just sel päeval stardiloendus riigi iseseisvuse 100. sünnipäevani. Ent üks ainulaadsemaid sündmusi toimus Helsingi kesklinnas Senati väljakul asuva Toomkiriku treppidel.
Vaata ja kuula: Soome suurima rahvapeo väärikas kulminatsioon – Soome missa kõlas 100 koori esituses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõledavõitu õhtupoolikust hoolimata oli Senati väljakul tuhandeid huvilisi. Ettekandele tuli helilooja Lasse Heikkilä vaimulikus vormis loodud ilmalik teos «Suomalainen messu» ehk «Soome missa». Eelmisel sajandil kirjutatud teose ettekanne toimus 1998. aastal. Ühtekokku on missat seni esitatud 250 korda ja seda on kuulamas käinud enam kui 17 000 inimest. Ehkki iga esitus on seni olnud ainulaadne, polnud Heikkilä loodud suurvorm nii suurejooneliselt kõlanud.
Nimelt seisid nüüd, iseseisvuse sajanda juubeli auks toomkiriku treppidel üheskoos 100 koori, 100 kannelt, 100 käsikella ja 100 keelpilli. Eestist, Soomest ja Rootsist saabunud tuhande esineja hulka kuulsid veel ka tantsijad. Eesti koorid olid tulnud Pärnu-, Lääne- ja Harjumaalt ning orkestri kontsertmeister oli Piret Sandberg (ERSO).
Suurvormi muusikasse olid komponeeritud pürotehnilised- ja audioefektid ning ligi seitse meetrit kõrge Soome lipu heiskamine Helsingi toomkiriku sammaste ees. Soome juubeliprogrammi kuuluva suursündmuse tehniline produtsent oli Mihkel Verlin (ProTone OÜ), produktsiooni juhtis Marion Orav (Royal Experience) ning kunstiline juht ja dirigent oli Lehari Kaustel.
Vaata järgnevast videost katkendeid ajaloolisest esitusest:
Kausteli sõnul oli suursündmus osaliselt ka kui isiklik vastukink Soomele. «Olen pea paar aastakümmet Soomega tihedalt seotud olnud ning selles koosluses meeletult palju õppinud ja kogenud. Ent olen ka märganud, kui harva me tegelikkuses Eesti ja Soome suh(e)te sügavust tajume,» rääkis Kaustel projekti sünniloost.
Kausteli sõnul kuulub «Suomalainen messu» põhjanaabrite tippteoste hulka, puudutades soomlaste rikkalikku ja mitmekülgset kultuuri.
«Mul on ääretult hea meel, et kontsert läks korda nii paljudele inimestele. Eesti ja Soome vahel on vankumatu kultuurisild ja Senati väljakul toimunu oli selle ühenduse üks kaunimaid talasid.»
Kontserdi eel pöördus rahva poole ka Soome presidendi abikaasa proua Jenni Haukio. Ta toonitas ühtsuse ja ühiste väärtuste hoidmise tähtsust.
««Soome missa» tuletab meelde kristluse ja usu rolli läbi Soome ajalooliste muutuste kui ka argipäevaste tegemiste. Missa vaimsus ja vaimulikkus on pärit meie endi juurtest. /--/
Missa kõneleb meile meie maa ajaloo saatuslikest pööretest. Eri põlvkondade kaudu on käegakatsutavad ja tunnetuslikud kultuuripõhimõtted liikunud edasi, toetudes soomluse põhiväärtustele. Kui ühiskonda ähvardab oht, oleme võitnud selle üheskoos. Meil on samaväärselt palju õppida nii eelmistelt sugupõlvedelt, nende saavutustest ja ohverdustest. Just sellist koostegemise hinge vajame ka praegu,» kõneles Jenni Haukio.
Järgnevalt saab tervikuna kuulata Lasse Heikkilä 16-osalist suurteost, mis on kirjutatud lauljatele, tantsijatele ja pillimängijatele.
Haukio tänas oma kõnes missa loonud heliloojat Lasse Heikkilät, lavastuse koreograafi Sirkku Hoikkalat ning kogu projekti kunstilist juhti ja dirigenti Lehari Kaustelit.