Galerii: kuidas Diana muutus moeikooniks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Walesi printsess Diana väärib moeikoonina tähelepanu mitmest aspektist. Klassikaline hoiak on muidugi aplodeerida, kummardada, imetleda, silmanurgast mõni liigitusepisar pühkida. Traagilise loo ja hooliva kuvandiga kaunitar annab selleks kindlasti ka põhjust.

Diana moeikooniks tõusmine polnud aga kaugeltki juhus, vaid taktikaline tegevus, millest lõikasid enim kasu need, kelle loomingus ta avalikkuse ette astus. Küll mitte esimene tuntud ja rahva poolt jumaldatud riidepuu, kelle õlul oma ideid populariseerida, kuid üks laiapinnalisemaid kindlasti. Hallid kardinalid kaadri taga said just sel perioodil turumõjutamistehnikad käppa.

Sama taktikat kasutatakse tänaseni ning iga kinga- ja kindapaar, kleit ja kübar on selles mängus teadlikult valitud ja täpselt tulistatud turundussõnum. Kuid printsess polnud erinevalt mitmest muust kaunitarist kaugeltki üksnes moetööstuse marionett. Tal oli endal tugev tahe ja selge visioon.

Dianal jätkus lausa julgust astuda iidsete etiketireeglite ja kivisse tardunud tavade vastu, teha asju omamoodi ning luua uusi trende. Näiteks lõppes tema ajal kinnaste-kübarate ülearu innukas, kuid kaasajas põhjendamatu kasutamine ning täna täiesti tavaliseks saanud sportlike jalatsite kandmise trendi võlgneme samuti tänu sellele uljale daamile.

Üks peamisi teeneid aga seisneb tavalise inimese tõstmises ikooni staatusse. Dianat küll idealiseeritakse, kuid ise eelistas ta rõhutada oma lihtsust ja inimlikkust. Omamata tegelikult välimuses ainsatki erakordse iluga seostatavat joont – sirge kehaehitus, tugev nina ja lõuajoon, naabritüdrukulikud näojooned, lühike soeng – muutus ta oma aja suurimaks imetlusobjektiks ja ilu sümboliks. Terav vastuolu naeratava suu ja nukrate silmade vahel lisas talle erilise «miski», mida lihtsakoeline fassaad vaid võimendas.

Diana fenomen seisneski selles, et tema stiil ja sära kõnetasid ja innustasid sadu tuhandeid naisi, kuna ta ei hõljunud kusagil kõrges-kauges stiilitaevas, vaid oli kättesaadavas kauguses. Naised üle maailma vaatasid ja olid võlutud – kui tema saab kanda seda või toda ja näha võrratu välja, saan mina ka! Diana stiiliteekond tegi ajateljel tegelikult mitu hoogsat kurvi.

Temagi alustas ettevaatlikult hea tüdruku satsikeste ja lipsukestega – jäänuks ta turvalisima valiku kammitsaisse lõpuni, poleks meil stiilirindel temast silpigi kirjutada. Kuid oma rolliga ja tähelepanuga harjudes kasvasid ka eksperimenteerimisjulgus ning samas taktis õhtutualettide ning õlakute mõõtmed. Stiilseimad etteasted rafineeritud lihtsates õhtukleitides aga langevad kokku raskeimate aastatega abielus.

Diana signatuursoeng, õlgu ja jalgu rõhutavad lõiked, aktiivne ja lihtne elegants, liialdatud siluetid ja kontrastid on tänaseni 80ndate ja 90ndate moesümboliteks. 

Tagasi üles