Vaata vaid: sellistes ruumides alustas tööd Soome parlament

Saja-aastase Soome parlament alustas juubeliaasta sügis-istungijärku renoveeritud hoones. Eduskunta väärikas hoone valmis 1931. aastal ning on kujunenud Soome iseseisvuse ja rahvavõimu sümboliks. Hoone renoveerimine on tegijate austusavaldus Soome iseseisvusele.

Soome parlamendihoone ehk Eduskuntatalo asub Helsingi kesklinna peatänava – Mannerheimintie – ääres asuval kõrgendikul. Nii räägitakse uudistest teinekord ka Arkadia mäel vastu võetud otsustest. Etu-Töölö linnaosas asuva maja autor on arhitekt J. S. Sirén. 

Parlamendihoones on kuus korrust, millest viis on maapealsed. 

Hoone põhitasand on teine korrus, kus asuvad parlamendi tähtsamad ruumid. Maja süda on ümmargune 25 meetrise läbimõõduga ja 24 meetrit kõrge istungite saal, kuhu parlament koguneb täisistungitele. Kogu hoonet läbiv saal saab valguse ümarast katusaknast.

Istungite saali sisustus on valmistatud pähklipruunist jakaranda puidust ja kujundatud tihedalt sümmeetriliselt. Saadikute kohad on paigutatud rühmiti poolkaarekujuliselt. Spiikri seljataga kõrguv seina orvadesse loodud kullatud kipsskulptuurid kujundas omaaegne Soome kuulsaim kunstnik Wäinö Aaltonen. Renoveermise käigus muutusid need viis kuju senisest kirkamaks.

KAS TEADSID, ET:

• Soome esimene ühekojaline parlament valiti 1907. aasta kevadel.
• Maapäeva senised kogunemiskohad maapäevahoone (Säätytalo) ja rüütelkonnahoone (Ritarihuone) olid 200 rahvasaadiku jaoks liiga väiksed.
• 1908. aastal korraldati suuremate ruumide tarbeks parlamendihoone arhitektuurikonkurss, mille võitis Eliel Saarineni töö: Tähetorni mäele (Tähtitorninmäki) kujundatud massiivne rahvusromantiline parlamendihoone. Ent seda hoonet ei ehitatudki kunagi.
• Parlament tegutses kuni 1930. aastate alguseni ajutistes ruumides.
• Aastatel 1911.–1930. töötati Hallituskatu (praegune Yliopistonkatu) ääres paiknevas Heimola majas. Just selles hoones võeti 6. detsembril 1918. aastal vastu Soome iseseisvusdeklaratsioon. 
• 1923. aastal korraldati parlamendihoone asukohavaliku konkurss. Võitjaks kujunes kaljune Arkadia mägi (Arkadianmäki) Etu-Töölö linnaosas marssal Mannerheimi järgi nimetatud peatänava ääres.
• 1924. aastal toimunud parlamendihoone arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo Borg-Sirén-Åberg pakkumine Oratoribus. Võistlustöö peamisest loojast – arhitekt J. S. Sirénist sai projekti elluviija.
• Hoone ehitust alustati 1926. aastal. See valmis 1931. aastal. Parlamendihoone pühitseti töösse 7. märtsil 1931.

​Allikas: wikipedia

Juuresolevast galeriist saab küll üsna ülevaatliku pildi nii renoveerimistööde käigust kui ka lõpptulemusest. Ent kel on soov kogu toredust oma silmaga kaeda, neile tasub Helsingisse sõita 14.-15. oktoobril ja 18.-19. novembril, mil Eduskunta korraldab lahtiste uste päevad.

Soome iseseisvuse sajanda sünnipäeva auks peetav juubeliistung toimub 5. detsembril.