Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2017/09/08/7079379t1h0af4.jpg)
Samal ajal Venemaa ja Valgevene ühisõppusega Zapad 2017 kutsub Rootsi välja 20 000 kaitseväelast, kes osalevad nende viimase enam kui 20 aasta suurimal õppusel Aurora 17.
Esmaspäeval algava õppuse legendi järgi hakkab üks idas paiknev suur riik ahistama oma mõjuväljas asuvat väiksemat idariiki. Viimane palub abi. Vallandub sündmuste ahel, mis viib Rootsi kõigepealt rünnakuohtu ja toob seejärel kaasa otsese kallaletungi Rootsile.
Kuigi Rootsi rõhutab, et Aurora on nende rahvuslik õppus, osaleb seal lisaks umbes 1500 teiste riikide kaitseväelast, kelle hulgas on kõige rohkem USA sõdureid. Enamik neist peaks õppuse stsenaariumi järgi toodama rünnakuohtu sattunud Rootsi Göteborgi kaudu.
Juulis Auroral osalemise teemal Rootsi ajalehele Dagens Nyheter intervjuu andnud USA Euroopas paikneva maaväekomponendi juhataja kindralleitnant Ben Hodges viitas toona üsna selgelt, millise agressiivse ahistajariigi eest Rootsi kaitsmist harjutatakse.
«Venemaa on julgeolekukeskkonda muutnud,» märkis Hodges. «Me peame reageerima – mitte üksi USA, vaid kogu NATO. «Karule» lähimatel riikidel on oma kogemus. Nad tunnevad ta sooja hingeõhku ja nad on kõige rohkem mures.» Aga nagu Rootsi alatasa rõhutab: Aurora pole siiski NATO õppus.
Ida poolt appi ruttavad soomlased lähevad appi otse Gotlandile. Samamoodi – otsejoones Gotlandile – lähevad ka Auroral osalevad eestlased. «Ma ei usu, et leiduks olulisemat saart,» iseloomustas Hodges suvises intervjuus Gotlandi strateegilist tähtsust. Selle vallutaja saaks märkimisväärsel määral takistada lääne abiväge teel Baltimaadesse.
«Asjaolu, et rootslased on otsustanud Gotlandile väed tagasi paigutada, on selge märk sellest, mis toimub,» nentis Hodges. «Rootsi on tuntud kui mõõdukas, usaldusväärne ja alliansivaba. Sellegipoolest tundus Rootsile, et see on vajalik.»
Eesti panustab õppusel mehitatud miinijahtijaga Vambola ning rühma jao Saaremaa kaitseliitlastega, kes on varemgi Gotlandi kodukaitsjatega koostööd teinud. Umbes veerand Rootsi osalejaist on sealse kodukaitse vabatahtlikud.
Vambola meeskonna ja samal alusel kohale sõitvate kaitseliitlaste ülesanne on aidata Gotlandi kaitsjaid. Eestlaste osa kestab 16.–22. septembrini.
22. septembril mängivad rootslased muu hulgas läbi olukorra, kus vaenulik võõrriik annab Gotlandile õhulöögi. Õppuse legendi järgi on see niivõrd ränk, et saarel ei jätku vigastatutele haiglakohti. Nii kontrollitakse tsiviilstruktuuride suutlikkust sõjaolukorras toime tulla. Vaenlane aga ei piirdu Gotlandiga, vaid ründab ka Mandri-Rootsit.
Nagu Rootsi kaitsejõud õppuse materjalides rõhutavad, peavad nad Rootsi ründamist ebatõenäoliseks, kuid ei saa seda võimalust välistada. «Stsenaarium valiti kooskõlas parlamendi seatud uue kaitsefookusega, mis keskendub ennekõike võimele kaitsta Rootsit relvastatud rünnaku eest,» märgitakse nende relvajõudude infomaterjalis.
Kooskõlas uue sihiga peab Rootsi taastama oma tsiviilkaitsesüsteemi, mistap osaleb Auroral peale kaitsejõudude veel 40 ametkonda.
Erinevalt Moskvast, kes on oma õppuse Zapad tükeldanud juppideks, et ei peaks kutsuma juurde rahvusvahelisi vaatlejaid, on Rootsi deklareerinud osalejate hulga ausalt ning lubab platsi välisriikide vaatlejad.
2013. aasta Zapadil mängis Venemaa muuhulgas läbi Stockholmi pommitamise.