Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Suu Kyi tühistas rohingjade kriisi tõttu sõidu ÜRO tippkohtumisele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Aung San Suu Kyi | FOTO: Soe Zeya Tun/REUTERS/Scanpix

Birma liider Aung San Suu Kyi tühistas kavandatud sõidu ÜRO Peaassamblees järgmisel nädalal aset leidvale tippkohtumisele.

Nobeli rahupreemia laureaat Suu Kyi seisab silmitsi tugeva rahvusvahelise survega moslemivähemuse rohingjade põgenikekriisiga seoses. «Riiginõunik ei võta osa ÜRO Peaassamblee kohtumisest,» ütles valitsuse pressiesindaja Zaw Htay, kasutades Suu Kyi ametlikku ametinimetust.

Pressiesindaja ei selgitanud otsuse tagamaid, kuid märkis, et kogu järgmise nädala kestvale tippkohtumisele sõidab Suu Kyi asemel asepresident Henry Van Thio. ÜRO inimõigusjuht Zeid Ra'ad Al Hussein mõistis esmaspäeval hukka Birma süstemaatilised rünnakud rohnigja vähemuse vastu ning hoiatas, et riigis näib toimuvat etniline puhastus.

Etinilise puhastuse hirmus Birmast põgenenud rohingjad. Foto: K.M. ASAD/AFP/Scanpix | FOTO: K.M. ASAD/AFP

«Kuna Birma on keeldunud inimõigusuurijaid riiki lubamast, ei saa olukorda täielikult hinnata, kuid see tundub olevat õpikunäide etnilisest puhastusest,» ütles Al Hussein ÜRO inimõigusnõukogus.

ÜRO Julgeolekunõukogu peaks kriisi arutamiseks täna kohtuma.

Dalai-laama kutsus esmaspäeval Suu Kyid leidma rohingja vähemuse kriisile rahumeelset lahendust ning väljendas muret vägivalla pärast, mis on sundinud riigist lahkuma üle piiri Bangladeshi tänaseks juba umbes 370 000 moslemit.

Rohingjad on põgenenud vägivalla eest, mis on tabanud Birma Arakani (endise nimega Rakhine'i) osariiki alates 25. augustist, kui moslemivähemuse võitlejad ründasid politsei piiripunkte. Vägivald vallandas ulatusliku sõjalise sekkumise Birma võimudelt.

Birma kunagise sõjaväelise hunta vastu südikalt aastaid koduarestis olnuna võidelnud Suu Kyi oli pikalt rahvusvahelise üldsuse lemmiklapsi, kuid viimastel aegadel on ta saanud terava kriitika osaliseks.

Suu Kyi tegi oma debüüdi ÜRO Peaassambleel mullu septembris, pärast seda, kui oli tõusnud endise huntariigi esimeseks tsiviilelanikust liidriks pärast aastakümneid kestnud sõjaväelist võimu.

Ehkki Suu Kyi lubas leida lahenduse etnilisele ja usulisele vihkamisele Arakani osariigis, mis tooks rahu, stabiilsust ja arengut kõigile osariigis elavatele kogukondadele, ei ole olukord paremuse poole liikunud. Needsamad inimõiguste organisatsioonid, kes toetasid aastaid Suu Kyid ja nõudsid huntalt tema vabastamist koduarestist, on nüüd naise piltlikult öeldes häbiposti asetanud seoses suutmatusega astuda välja rohingjade kaitseks.

Suu Kyi vaikimist on teravalt hukka mõistnud teiste seas ka mitu Nobeli rahupreemia laureaati.

Birma kodakondsuseta ja omariikluseta rohingjad on budistliku enamusega Birmas valdavalt vihatud vähemusrahvus.

Bangladeshi saabunud rohingjadest põgenike sõnul sooritavad Birma sõdurid nende vastu omakohut, mille käigus tapetakse inimesi ning süüdatakse nende kodusid.

Ehkki USA ja teised lääneriigid on tauninud olukorrale sõjaliselt vastamast, on Peking samas avaldanud toetust sellisele lahendusele Julgeolekunõukogu kohtumise eel.

Riigi 'de facto' liider Suu Kyi on kinnitanud, et Birma valitsus püüab moslemitest vähemusrahvuse rohingjade elu parandada. Suu Kyi ütles nädalavahetusel, et suur väärinfo jäämägi on moonutanud tegelikku pilti rohingja moslemivähemusega seotud kriisist.

Suu Kyi süüdistas võltsuudiseid rohkete probleemide tekitamises erinevate kogukondade vahel ja terroristide huvide edendamises.

Piirkonna rängim vägivallalaine sai alguse rohingja mässajate rünnakust politsei ja poolsõjaväeliste üksuste valvepostidele, et kaitsta oma rahvuskaaslasi julgeolekujõudude tagakiusamise eest.

Tagasi üles