Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Birmas ägenevad tapatalgud

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rohingja laps, keda elustatakse peale seda, kui paat millega ta oli teel Bangladeshi ümber läks. | FOTO: Dar Yasin/AP/Scanpix

Mohammad Hasan põgenes hiljuti oma kodukülast Birmas, kui sõjavägi ja kohalikud budistidest tsiviilisikud teisele lähedalasuvale külale tule otsa panid. 70-aastane rohingjalasest mees hakkas pärast mitmepäevast rännakut koos perega juba jõudma naaberriigi Bangladeshi piiri äärde, kui maa tema jalge all liikus. Šrapnell rebis mehe paremasse jalga suure haava.

FOTO: Pm

Hasani lähedased arvavad, et pereisa sattus väikese maamiini otsa, mis oli rohu sisse peidetud.

Pea 400 000 Birma vähemusrahvuse rohingjade hulka kuuluvat inimest on vähem kui kuu jooksul pagenud üle piiri Bangladeshi. ÜRO lastefondi UNICEFi hinnangul on piiri üksinda ületanud rohkem kui 1100 last ja arvatakse, et lähipäevil lisandub neid veel. Põgenemislaine põhjuseks nimetas ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Ra'ad Al Hussein etnilist puhastust.

Rohingja põgenik paadi uppumise tagajärjel hukkunud imikut süles hoidmas. Foto: MOHAMMAD PONIR HOSSAIN/REUTERS/Scanpix | FOTO: MOHAMMAD PONIR HOSSAIN/REUTERS

Surma on saanud sajad rohingjad ja maha on põletatud tuhanded nende külad.

Nüüd seisavad rohingjad silmitsi uue ohuga – nende põgenemisteedele on peidetud miine. Inimõiguslaste arvates paigaldas need sinna Birma sõjavägi, mis on miine vastuhakkude mahasurumiseks varemgi kasutanud.

«Saime usaldusväärsetelt allikatelt infot, mis kinnitab, et Birma julgeolekutöötajad ääristasid Bangladeshi-Birma piiri maamiinidega,» tõdes Washington Postile Bangladeshi välisminister Shahidul Haque.

Birma valitsus aga väidab, et maamiinid paigutas piirile rohingjade separatistlik liikumine Arakani Rohingja Päästearmee (ARSA). Sellesama rühmituse liikmed ründasid 25. augustil kümneid Birma politseiüksusi ja üht sõjaväelaagrit.

Bangladeshi Cox's Bazaari jõudnud rohingjad. Foto: DANISH SIDDIQUI/REUTERS/Scanpix | FOTO: DANISH SIDDIQUI/REUTERS

ARSA teatel oli rünnaku eesmärk kaitsta rahvusvähemust Birma julgeolekutöötajate kiusu eest. Hukkus 12 inimest. Juhtum põhjustas ulatusliku sõjalise vastulöögi ja algatas etnilise puhastuslaine.

Seevastu üks Birma sõjaväeallikas ütles uudisteagentuurile Reuters, et maamiinid paigaldati Bangladeshi-Birma piirile hoopiski 1990. aastatel, et tõkestada loata piiriületusi, ja sestsaadik on üritatud neid sealt eemaldada.

Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International hinnangul seati lõhkeainelaengud kahe riigi piirile alles hiljuti. «Kõik viitab sellele, et Birma julgeolekutöötajad sihivad piirkondi, mida rohingjad kasutavad põgenemiseks,» ütles Amnesty töötaja Tirana Hassan BBC-le.

«Siin on selgelt tegu läbimõeldud tegutsemisviisiga. Julgeolekutöötajad piiravad küla ümber, tulistavad selle paanikas põgenevaid elanikke ja panevad seejärel majadele tule otsa. Õiguslikus mõistes on tegu inimsusvastaste kuritegudega,» lisas ta Guardianile.

Bangladeshi-Myanmari piiri ületanud poiss teist last kandmas. Foto: MOHAMMAD PONIR HOSSAIN/REUTERS/Scanpix | FOTO: MOHAMMAD PONIR HOSSAIN/REUTERS

Akhira Dhar istub Bangladeshis põgenikelaagris vaikides nurgas. Kui keegi temalt midagi küsib, vaatab tema näost esialgu vastu klaasistunud pilk, mis ei näi aduvat enda ümber toimuvat. Võtab aega, enne kui naine n-ö kookonist välja tuleb.

Viimase nädala jooksul leidsid maskeeritud meeste käte läbi oma lõpu Akhira Dhari abikaasa ja mehe vanemad. Nende pead raiuti naise silme ees maha ning kogu nende küla, Fakir Bazar, rüüstati. Kuigi nad on hindud – vähemus rohingjade seas –, ei säästetud neidki. Tapeti pea kõik küla mehed ja paljud naised vägistati.

«Hadi felay (nad ei säästa kedagi – toim),» sosistas Dhar väljaandele Times of India. Neljandat kuud rase naine, kes abiellus vaid aasta eest, matkas seejärel üle mägede ja läbi metsade, et jõuda Bangladeshi Chittagongi, kus ta majutati Kutupalangi põgenikelaagrisse.

Amnesty tehtud satelliidifotodele jäädvustatud suitsupilved, mis katavad Arakani osariigi rohingjade külasid, kinnitavad teateid, et riigiväed põletavad vähemusrahvust Birmast välja.

Aung San Suu Kyi. Foto: Soe Zeya Tun/REUTERS/Scanpix | FOTO: Soe Zeya Tun/REUTERS

Rohingjade kriisi valguses on rahvusvahelise kriitikatule alla sattunud Birma faktiline juht ja Nobeli rahupreemia laureaat Aung San Suu Kyi – kunagine dissident sai 1991. aastal väärika auhinna just nimelt võitluse eest demokraatia nimel riigis.

Valdavalt budistlikus Birmas elab hinnanguliselt 1,1 miljonit moslemist rohingjat. Nad on pikalt pidanud taluma tagakiusamist: asukohariik peab neid ebaseaduslikeks sisserändajateks Bangladeshist, ei taha neile anda kodakondsust ning piirab nende liikumist ja ligipääsu tööturule. Budistidest naabritega 2012. aastal tekkinud kokkupõrge päädis enam kui 100 000 rohingja vangilaagrisse viimisega.

Kriitikute sõnul pole Suu Kyi inimõigusprobleemi lahendamiseks riigis suurt midagi ära teinud ning tal on sealsete kindralite üle vähe võimu. Kindralid aga kontrollivad sõjaväge.

Kriisi tõttu tühistas Suu Kyi ka sõidu ÜRO Peaassamblees järgmisel nädalal aset leidvale tippkohtumisele ja teatas, et võtab riigis toimuva kohta sõna järgmisel nädalal.

«Palume tungivalt abi rahvusvaheliselt kogukonnalt, sest meie jõud on otsakorral,» ütles Bangladeshi pealinnas Dhakas kõnet pidanud Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) juhtivtöötaja Mohammed Abdiker. Tema sõnul on humanitaarabi rohingjadele hädavajalik.

Rohingjad Bangladeshis põgenikelaagis toidujärjekorras. Foto: DANISH SIDDIQUI/REUTERS/Scanpix | FOTO: DANISH SIDDIQUI/REUTERS

Turvapaigal on aga oma hind. Põgenike sõnul maksab viietunnine reis Birma rannikult Lõuna-Bangladeshi sadamasse kuni 10 000 takat (100 eurot) iga täiskasvanu kohta.

Põgenikke veavad paatidega üldjuhul Bangladeshi kalamehed, kes väidavad, et neil on moraalne kohus meeleheitel moslemitest usukaaslasi vabadusse aidata. Bangladeshi ametnikud süüdistavad neid seevastu inimkaubanduses ning on andnud kaluritele käsu selline tegevus peatada.

Tagasi üles