/nginx/o/2017/08/28/7038561t1h3ab3.jpg)
Soomes plaaniti rünnakut riigi poliitladviku vastu, kuid politseil õnnestus see nurjata, ütles politsei juht päevalehele Iltalehti.
Soomes nurjati rünnak riigi poliitladvikule (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üldiselt võib öelda, et suutsime sekkuda rünnakuplaani, mille sihtmärgiks olid poliitilised otsustajad,» lausus Seppo Kolehmainen reedel avaldatud usutluses.
Kolehmainen keeldus täpsustamast, kus ja millal rünnakut taheti sooritada, kuid ta rõhutas, et politsei, keskkriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei suutsid selle koos nurjata. Politseil on olnud ka teisi «õnnestumisi», lisas ta.
«See on optimaalne, et kõik haldavad olukorda koos. Koostöö politsei sees on esmatähtis.»
Valitsuse julgeolekujuht Jari Ylitalo ei soovinud reedel vahejuhtumit uudisteagentuurile STT kommenteerida.
Ylitalo sõnul teeb riigikantselei julgeoleku asjus pidevat koostööd mitmete ametitega, kaasa arvatud politsei ja kaitsepolitseiga. Julgeolekuolukorda ja ohumustreid jälgitakse pidevalt ning nende hindamise järel julgeolekutaset tõstetakse-langetatakse, lisas ta.
Parlamendi julgeolekujuht Jukka Savola ütles STT-le, et ei tea midagi vahejuhtumist, mida Kolehmainen silmas pidas.
Soomes arutatakse luureseaduse muutmist ning Kolehmaineni hinnangul tuleb politsei koostöö- ja andmevahetamisvolitusi kaitsta, sest erinevalt sõjaväeluurest ja kaitsepolitseist ei plaanita politsei andmekogumisõigusi suurendada.
«Siis sõltume neist andmeist, mida luureametid meile annavad,» ütles ta.
«Kui isikut kahtlustatakse kuriteos, siis on meie tegutsemisvoli lai, kuid kui kuriteokahtlust pole ja meil on vaid aimdus, et isikul on näiteks seos välismaal tegutseva kuritegeliku organisatsiooniga, siis on meie volitused nullilähedased,» lisas Kolehmainen ning andis mõista, et laiendada tuleks ka politsei andmekogumisõigusi.