/nginx/o/2008/10/21/85368t1h4055.jpg)
Hispaania peaprokuratuur kaebas eile edasi kohtu otsuse, mille kohaselt oleks hakatud uurima Francisco Franco Bahamonde diktatuuri ajal hukkunud tuhandete inimeste surma asjaolusid.
Franco-aegsete massimõrvade uurimine vaidlustati
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaprokuratuuri kinnitusel ei kehtinud kodusõja-aegses Hispaanias rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigused, sest riik polnud allkirjastanud vastavaid konventsioone. Prokuröride väitel polnud tegemist inimsusevastaste kuritegudega, sest Hispaania kodusõja ajal kehtinud seaduste kohaselt olid need tavalised kuriteod, mis on tänaseks juba aegunud, vahendas AFP.
Nende väitel aegusid Franco režiimi kuriteod juba 1977. aastal väljakuulutatud amnestiaga, mille käigus vabastati süüst kodusõja ajal ja sellele järgnenud perioodil toimepandud kuritegude eest vastutavad isikud.
Samuti rõhutasid prokurörid asjaolu, et väidetavaid kuritegusid peaksid sellisel juhul uurima iga autonoomse piirkonna ja provintside kohtud eraldi, mitte üleriiklikul tasandil.
Eelmisel aastal andis sotsialistlik Jose Luis Rodriguez Zapatero juhtitud valitsus ka käsu Franco režiimi ohvrite rehabiliteerimiseks.
ETA, Al-Qaeda, Tšiili diktaatori Augusto Pinocheti ja Argentiina sõjaväelastest diktaatorite sõja- ja inimsusevastaste kuritegude kogenud uurija Baltazar Garzón andis eelmisel nädalal käsu alustada kriminaaluurimist enam kui 114 000 inimese hukkumise asjaolude selgitamiseks, kes kadusid alates 1936. aasta juunist, kui algas Hispaania kodusõda, vahendas BBC News.
Garzón rõhutas, et eriti rasked inimsusevastased kuriteod ei aegu. Selline taktika toimis hästi tema eelnevate protsesside ajal, kuid praegu on mitmed seaduslikud takistused seadnud protsessi jätkumise kahtluse alla.
Garzón soovis uurida süstemaatilisi inimsusevastaseid kuritegusid, mille viisid ellu sõjaväekohtud, karistussalgad, välitribunalid ja generalissimusele truu võimuklikk kuni 1952. aastani. Selleks andis ta ka käsu kaevata lahti poliitmõrvade ohvriks langenud inimeste 19 massihauda.
AP teatel
hakkab nüüd küsimust arutama 18 kohtunikust koosnev rahvuskohtu kolleegium.